Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
Nobeli 1999. aasta kirjandusauhinna laureaat GÜNTER GRASS (1927–2015) jutustab selles teoses kirkalt ja detailselt endast, oma ajast ja jõudmisest oma maailmakuulsa romaani „Plekktrumm“ (1959) sünnini. Oma lapsepõlve lõpust kadunud vabalinnas Danzigis seoses Teise maailmasõja puhkemisega. Mundripoisist, kes tahab väga pääseda allveelaevale, ent leiab end pärast sõja lõppu hoopis nälgimas sõjavangilaagris. Noormehest, kes pühendub ühtviisi jõulise kirega nii kujutavatele kunstidele ja kirjandusele kui ka naistele.
„Mälusibula“ paljude kihtide vahel on peidus lugematu arv kogemusi ja inimesi, portreesid oma perekonnast, sõpradest, õpetajatest ja sõjakaaslastest. Kõigest läbielatust sündis „Plekktrummi“ kummaline peategelane Oskar Matzerath, kuid see andis inspiratsiooni ka Grassi muudele teostele.
Oluline osa on teoses söömisel ja toiduvalmistamisel. Sõja-aastate nälja ja viletsuse kujutamisel ning uhketel pidusöökidel, mida Grass annab nii tõelistele kui ka ajaloost ja kirjandusest küllakutsututele.
Sibula koorimine on kujund mälu ekslikkuse ja puudulikkuse kohta. Alati jääb mäletajal kestma kahtlus, kas tema elus ja ajaloos võis olla ka teisi detaile ja variante kui need, mida mälusibul välja annab.
***
Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
Elulooline. Väga hästi tõlgitud, seletavate joonealustega.
Taskurätikust keeratud peakatet meestel olen näinud lapsepõlves meie randades.
Pärast sõda toidukaupade varusmine maalt oli ka meil… Ei teadnud, et Saksamaal toodeti tubakat Reval.
Elu Saksamaal sõja ajal ja peale sõda. 15-aastane poiss läheb vabatahtlikuna õhutõrjeabiliseks, et osaleda sõjas. Hiljem vangilaagrid ja läbi kõigi jubeduste saab mina-tegelasest kunstnik ja kirjanik.
Vaga hea romaan. Kirjanik on kirjutanud oma elust seoses Teise maailmasoja puhkemisega.Vaga leidlikult on romaani pealkiri. Nagu sibula koorimine see ongi.
Autobiograafia, milles segunevad mälestused ja sündmused fantaasiaga. Abiks on Grassi teoste mõningane tundmine, aga nauditav lugemine ka ilma selleta.
Suurepärane mälusibula lahtikoorimine. eriti soovitatav lugemine neile, kes varem “Plekktrummi” lugenud.
Hea teejuht Grassi loomingu mõistmiseks. “Plekktrumm”, mis kunagi mulle väga meeldis jättis teistkordsel ülelugemisel kahvatuma mulje. Kuid nüüd “Mälusibulat” lugedes loksus kõik jälle paika.
Kirjanik kirjutab oma kujnemisloost, eriti tuues välja söömise ja toiduvalmistamise olulisust, mis sai talle selgeks vangilaagri näljaaastatel.
Üks huvitavam eluloo raamat. Väga mõnus ja ka hariv lugemine. Sibulal on niivõrd mitu kihti ja iga kihi alt koorib lahti uus lugu, nagu ilmestab ka autori enda poolt jutustatud elulugu niivõrd mitmetahuliste kihtidena
alates oma lapsepõlvest ja kuidas kujunes üldse tema teekond kunstnikuna ja kirjanikuna tuntukssaamiseni. Värvikalt kirjeldatud sõjaaegsed perioodid noorusajal. Samuti oli huvitavalt välja toodud, kuidas on kujunenud tegelased ja sündmused autori teostesse.
Günter Grassi autobiograafia räägib sellest, kuidas temast sai poeet ja kirjanik tänu kirjutusmasinale, mille ta sai pulmakingiks. Lõpuks oli tal neid kolm – üks Taanis, üks Portugalis ja üks Saksamaal.
Raamat kasutab sibula kihtide koorimise metafoori, et paljastada tema elu kihte. Üks meeldejääv osa on tema keskendumine “esimese lause” leidmisele, ülesanne, mis viis teda isegi Pariisi. Kui ta selle leidis, hakkasid sõnad justkui iseenesest voolama. Kõige rohkem avaldas mulle muljet tema tagasihoidlikkus. Grass kirjeldab oma edu lihtsate sõnadega, ilma kiitlemata.
Autor on suur jutumeister, soovitan raamatut väga. Enne võiks läbi lugeda veel tema “Plekktrummi”.
Inimene – see on kõik, selles on kõike: head ja halba, ilusat ja inetut, muutumist ja arengut. Ta ei saa muuta aega ja kohta, kuhu ta on sündinud. Tal on õnne ja on õnnetusi, juhuseid ja paratamatust. On vaade aega oma silmade läbi ja kõverpeeglis on kõrvalseisjate vaade.
Avardab silmaringi, kuigi on raskesti loetav. Sõda ei jäta midagi terveks – ei riike, rahvaid, ega inimesi. Tagajärjed sandistavad terveid põlvkondi. Kuid ei peatu inimkond – see on hirmutav.
Alustasin teatud eelarvamusega, et jälle võõras elulugu, kuid oma imestuseks hakkas tema isiksus huvitama ja kuna loo jutustus oli erinev teistest, siis läks isegi põnevaks; seda enam, et ta oli väga mitmekülgne ja ettearvamatu.
Vajab süvenemist, et kõik sibulakihid läbi hammustada. Tore võrdlus mälu ja sibula vahel. Kui väga peeneks hakkida toob pisara välja. Sõjaaastatest oli raske lugeda, aga sõjajärgset aega väga huvitav. Kindlasti ärgitab lugema ka teisi Grassi raamnatuid, eriti “Plekktrummi”. Kohati tunduski, et “Plekktrumm” oleks võinud varem loetud olla.
Autori mälestused lapsepõlvest alates. Neid oli huvitav lugeda. Olen lugenud palju nende lugusid, kes on n.ö. punaste poolel sõdinud, aga autor oli Relva SS-is. Seda asjaolu, üldse hitlerliku Saksamaa sõjategevust, peab autor kollektiivseks ja häbiväärseks süüks. Oli huvitav lugeda. Viited autori romaanile “Plekktrumm” tekitasid soovi seda raamatud lugeda. Teen seda edaspidi.
Hea. Tõlkija Mati Sirkel nimetab teost belletristlikuks autobiograafiaks. “Mälusibula” koorekihtide alt avaneb autori lapsepõlve lõpp, 17-aastase nooruki sõjatee. Kahurikõmin, inimeste kadumine üleöö, nälg, vaesus, hirm… Ei ole parim lugemine praegugi ärevas ajas.
Günter Grass „Mälusibul“
Sibula koorimine on selline justkui tervislik, aga pisaraterohke tegevus. Oma elu ja lugu sedasi sibulaga sarnaselt uurida. See võib olla valus, võib olla ka vajalik. Seda raamatut on nimetet belletristllikuks autobiograafiaks.
“Nii elasin ma edaspidi lehekülg lehekülje järel ning ühest raamatust teise. Kujusid olin me endiselt tuubil täis. Aga sellest rääkimiseks ei jätku sibulaid ega tahtmist.” (lk 420)
Lisaks raamatule on hea lugeda ka tõlkija Mati Sirkeli saatesõna.
Võrratu kirjutamisstiil.
Nautisin autori stiili. Kui andekalt võib looja sõnu seada, kirjeldada ka igapäevaelu. Samas enese mina, oma mälestuste kirjeldamine, võrratu! Kas ikka tunneme end ära?
Soovitan neile, kel on oskus süveneda ja suur ajaloohuvi, neile, kes autorist lugu peavad. Peamiseks emotsiooniks on ahistus ja kurbus. Tihe ja raskestiläbitav tekst heas tõlkes.
Autobiograafiline teos autori noorusaastatest ja kirjanikuks saamisest. Ma ei ole autori teoseid lugenud, seetõttu ei saanud paljudest viidwtest tema teostele aru, kuid lugemist see ei seganud. Pigem tekitas see soovi tema teoseid lugeda. Väga mitmekihiline ja spgav raamat autori elust ja tema mälukihtidest.
Soovitan väga. Kindlasti tuleks lugeda Günter Grassi teisi teoseid (“Plekktrumm”), siis oleks “Mälusibul” paremini mõistetav.
Ilukirjanduslik autobiograafia. Nauditav, kuigi läbiv on siiski sõja teema: kuidas sõda kujundab inimsaatusi. Günter Grass annab ka piltliku ülevaate kogu ajajärgust. Erakordselt tabav on raamatu pealkiri.
Mitmekihiline ja avastamist väärt raamat. Kindlasti plaanis lugeda ka “Plekktrumm” pärast seda raamatut.
Soovitan lugeda, sest siis saad ka paremini aru tema “Plekktrummist”.
Ilus raamat nii kujunduselt kui ka sisu poolest. Autor kirjeldab ka kõige julmemaid ja koledamaid asju kuidagi mahedalt ja inimlikult. Kutsub lugema kõiki tema teoseid!