Kenzaburō Ōe „Sajandi mäng“

Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓

***

Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Kenzaburō Ōe romaan algab süngetes toonides: inglise keele professor Mitsusaburo vaevleb Tokyos masendavate unenägude käes, tema naine on hakanud ohtralt viskit jooma ja langeb aeg-ajalt hirmu ja kurbuse seisundisse. Hiljuti on enesetapu sooritanud ka raamatu peategelase Mitsu lähedaseim sõber. Abielupaari olukord on seotud ka pere traagikaga: nende laps läbis raske ajuoperatsiooni ning jäi vaimselt ja füüsiliselt alaarenenuks ja on paigutatud hooldekodusse. Paralleele võib tuua autori enda elulooga, kelle heliloojast poeg Hikari on arengupeetusega autist – see on sügavalt autori elu ning kirjandusteoseid mõjutanud.

Pööre saabub, kui Mitsu noorem vend Takashi, kes on aastaid Ameerikas elanud, saabub tagasi Jaapanisse ning kutsub venda ja tema naist (ning noort austajas- ja sõpruskonda) endaga kodukülla. Plaanis on maha müüja osa lapsepõlvekodust ja alustada uut elu. Raamatus vastanduvad Mitsu allaandnud „hiirekese“ loomus ning Takashi mässumeelne, äärmuslik olemus.

Kuigi raamatus on rohkelt raskeid ühiskondlikke teemasid ja ka vägivaldseid juhtumeid-meenutusi, on Ōe küla elanikke ja mitmeid situatsioone kirjeldanud värvikalt, isegi humoorikalt. See pühib raamatult liigse sünguse ning on tunda inimlikkust tegelaskujude sisemaailmas. Lõbusamatest toonidest aimu andmiseks toon välja näiteks artiklist „Rahuldamatu söögiisu all kannatav naine“ järgneva lõigu, mis kirjeldab ajakirja kaudu tellitud klosetipotti „Mugav kasutada“:

„Asetades selle jaapani stiilis klosetipotile, peaks kasutaja saama üsna lääne stiilis potil istuda ning ilma põlvi väga kurnamata oma häda ära teha. Naine kavatses selle kinkida Jin’ile „Jaapani kõige suuremale naisele.“ Kuid probleem oli selles, kas selle „Mugav kasutada“ klosetipoti kerge metalltoru üle saja kolmekümne kilost kehamassi välja kannatab ning kas vanamoodsale Jin’ile on üldse võimalik sellise poti kasutus selgeks teha.“

Autori väljenduse rikkusest annab aimu ka lause: „Piinlikkust tundes seadsime me ülemmungaga sammud aidahoone poole, haisedes küüslaugu järele nagu tuldpurskav monstrum ulmefilmis.“

Raamat sobib hästi neile, kes huvituvad sügavamalt jaapani kultuurist, mõttemaailmast ja ajaloolisest taustast ning soovivad mõtlemapanevat ja mitmekihilist lugemiselamust.

***
Ilmunud: Koolibri, 2014

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER.

“Sajandi mäng” ilmus sarjas “Ajavaim”. Loe ka teisi selle sarja raamatuid:

Laura Vunk
Nurmenuku raamatukogu
raamatukoguhoidja

„Sajandi mäng“ ESTERis

***

Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓

1 thought on “Kenzaburō Ōe „Sajandi mäng“

  1. Vaga raske lugeda. Lugu vaomselt alaarenenud lapsest. Kuigi raamat on saanud Nobeli auhina minule see ei meeldinud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga