Urmo Raus on tunnustatud eesti kunstnik, kes on lisaks maalimisele ja graafikale tegelenud ka vitraažikunstiga. Ta õppis aastatel 1989–1991 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis maali erialal ja lõpetas cum laude’ga Pariisi kunstikõrgkooli École nationale supérieure des Beaux-Arts.
Raamatus kirjeldab Urmo seda perioodi oma elust, kus ta läks vaese tudengina Pariisi elama ja õppima. Tol ajal ei olnud välismaale minek sugugi nii lihtne kui praegu. Selleks pidi olema kuhjaga kannatust, nutikust ja pealehakkamist. Urmol neist omadustest puudu ei tulnud – tal õnnestus läbida tõeline nõukaaja bürokraatia kadalipp ja jõuda oma soovitud sihtkohta.
Kui ta oli Pariisi kohale jõudnud, siis tuli mõelda sellele, kuidas nappide rahaliste vahenditega hakkama saada. Õnneks oli tal teisigi saatusekaaslasi ning koos oli lihtsam elamispinna eest tasuda ja toidupoolisega majandada. Hõrgutavast prantsuse gurmeest pidi vähemalt esialgu suu puhtaks pühkima – põhiline toiduaine oli siiski tüüpilisele eestlasele kohane kartul. Ka siis, kui olukord õige täbaraks kiskus, leidus ikka mõni hea inimene, kes tööotsa või ulualust pakkus. Nii sai alguse ka sõprus kuulsa eesti skulptori Maire Männikuga.
Urmol tuli ette palju humoorikaid seikasid, nt veini pähe veiniäädika ostmine ja salaja kontserdile hiilimine. Romantilisse Pariisi jagus ka ilusaid tundeid ja inspireerivaid naisi ning tutvumisi värvikate tegelastega. Samuti sai käia imelistes paikades, millest ei oleks tol ajal unistadagi osanud.
Majateenija juhatas mind mööda värskelt vahatatud ja krudisevat terratsopõrandat magamistuppa, milles oli valgest marmorist Veenuse torso, kellegi roomaaegse riigitegelase elusuuruses büst ning tundmatute antiikkangelaste marmorist kehaosi. Võõras ja tundmatut energiat täis kohas magada on alati raske. /…/ See on selline tunne, justkui minuga püüaksid une ajal kontakteeruda majavaimud, kes tahavad jutustada luguseid siin elanud inimestest. (lk 63)
See raamat on väga hea lugemine kunstisõpradele ja ajaloohuvilistele. Ka see, keda need teemad ei kõneta, leiab raamatust kindlasti toredaid killukesi.
***
Ilmunud: Tammerraamat, 2020
Leia e-kataloogist ESTER
Sigrid Sünd
Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse raamatukoguhoidja