Juta Kivimäe „Suur tuba” võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Raamatuga kevadesse 2023/2024 osalejate tagasiside
***
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Romaanis on väga lahedalt kujutatud elu sõjajärgses Eestis. On võimalus tutvuda juutide pereeluga. Viiekümnendatel aastatel see elu niisugune oligi. Kui tahtsid midagi saada, siis tuli kingipakk kaasa võtta. Seda tuli igal pool teha (arsti juures, kaupluses). Niisugune oli elu ja sellega tuli harjuda, kui sa tahtsid, et sul hästi läheb. Aitäh Juta Kivimäele vajaliku ja huvitava raamatu eest! -Imbi M
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Üks väga mõnus lugemine. Tegevus toimub 50ndatel aastatel läbi lapse silmade koos kõigi tema küsimuste ja tõlgendustega asjadest. Laps näeb ja kuuleb kõike, ainult ei oska kõigele vastust anda. –Mari P
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Nii palju äratundmist üksikasjadeni välja ja väga ajastutruu- must kasukas rahvariidevööga, kootud karupüksid. Ka meie pere arst viiekümnendatel oli juuditar… Palju rahvuslikke sööke… Kõiki viiteid tuntud inimestele ei arvanudki ära. –Mari T
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Väga hea ajalooline kajastus sellest perioodist Eestis. Palju teadmisi ajaloost ja oma mälestuste taaselustamist. -Elbe P
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Romaan jutustab elust 1950ndate Tallinnas ja Tartus väikese tüdruku silme läbi. Juhtub õige vähe, suuremad asjad on juba ära juhtunud, endisaegset püütakse veel alal hoida nii palju kui võimalik. Ega laps alati kõigest aru saagi, vanad inimesed ja nende kombed on ikka pisut veidrad. Hästi põimitud ajaloo-, kultuuri- ja omaelulooline kiht. Loodetavasti kirjutab autor veel. -Leelo J
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Soovitan eriti eakamatele, kellel võiksid lugedes kerkida üles mälestused noorusest ja lapsepõlvest. Täielik nostalgialaks! Mõned situatsioonid ja jutud olid justkui minu lapsepõlvest: elu ühiskorteris koos veel 2-3 perekonnaga, Stalini surm ja jutud, mis sellega kaasas käisid. -Tiia M
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Raamat oli kaasakiskuv. Kuidas sõjajärgsel ajal inimesed kannatasid, on tänastele põlvkondadele vajalik teadmine, et nad vähem viriseksid. Raamatu teevad huvitavamaks juudipere elu kirjeldused. Eestis elavate juutidel on oma rahva traditsioonid siiani au sees. Juudid oskavad ühte hoida ja mitte ära kaduda siit maailmast. -Triinu M
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Elu peale sõda – ajastute vahetumine ja kommete muutumine – enne ja nüüd. Ometi asjades ja inimestes säiliv minevik. Nostalgia. Lood. Saladused. Hirmud. Läbi lapse silmade nähtuna ja lapse kogetuna. -Kati V
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Soovitan, kergelt loetav, annab midagi uut. Sain teada oma lemmiklinnadest midagi uut. Ilus keelekasutus. -Helve S
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Hea raamat tutvumiseks (või meenutamiseks seenioridele) 50nda aastakümne elu-oluga Eestis. Autori poolt hästi läbitunnetatud aines. Teos näib mulle olevat autobiograafiline. Tänan Juta Kivimäed toredate lugemistundide eest! -Aime J
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Üllatav sisseelamine juudi-eesti ühiskorteri elanike olme- ja mõttemaailma. Kerge, ladus keelekasutus. Üks paremaid elamusi uuemast eesti kirjandusest. -Jüri Š
Juta Kivimäe „Suur tuba” – See teos on lihtsalt suurepärane retk kultuuri ja ajalukku. Huvitav vaade, kirkad pildikesed. Mõnus lugemine. Väljendusrikkad kirjeldused, mis haarasid kaasa nagu oleks koos Mitsikesega istunud suures toas, jalutanud hoovides ja tänavatel. -Külli J
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Hea lugu 50ndate aastate Eestist. Kirjeldab hästi peale sõda ühiskorteris elava lapse elu- tema arusaam sellest, kuidas inimesed uue korra oluga kohaneda püüdsid. –Viivi T
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Väga hea kirjeldamise ja pisidetailide märkamise oskus. Väga positiivne meeleolu, huumoririkkus. –Triin P
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Soovitan lugeda. Väga hea lugemine. Hea ilukirjandus kunstiteadlaselt. Raamatus on mitmeid mulle tuttavaid tegelasi. Elasin ise ka Lauliku tänaval. Ka on mul häid juudi sõpru. –Merike R
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Humoorikas juudi pere lugu, nähtuna läbi lapsesilmade ja palju teisi erinevaid sotsiaalseid tüüpe. Raamat väga meeldis, kahju oli käest panna. Lugedes jookseb silmade eest filmilindina läbi enda lapsepõlv. Kõrvad kikkis sai kuulatud Siberist naasnud täiskasvanute meenutusi mõistukõnena ja vaiksemal häälel, midagi isegi huumorina. Hirmu küll ei tundnud, küllap osati lapsi sellest säästa. Raamatust käib ajastu märgina läbi “Imeflööt” ja “Pilt ja Sõna”. -Varje T
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Südamlik lugu juudi perekonna elust sõjajärgses Eestis nähtuna läbi lapse silmade ja mõistmise. Seotuna ümbritsevaga nii laiuti kui sügavuti. Köitev lugemine esilehest viimaseni. Elu- ja ajastutruu, ulatudes Siberist Moskvani (Harald aspirantuuris). Jutustaja on segaperest pärit armas tüdruk Mintsi, kes saab sõbraks Bettyga (Alver). Mammal on tark sõber Hippokrates, papal Platon… -Piia R
Juta Kivimäe „Suur tuba” – Soovitan kõigile, kes tunnevad huvi oma maa mineviku ja ajaloo vastu, eriti seeniorlugejale. Teemat on emotsionaalselt käsitletud lapse silmade läbi. Haarav emotsionaalne ja hariv kirjeldus Eestimaa rasketest aastatest II maailmasõja järgsetel aastatel. Siiski jääb mõjuvaimaks positiivne noot: elu jätkub ja eestlased (ja ka teised eestimaalased) jätkavad oma elu kodumaal. –Sirje K