Raamatu peategelane, vaimust vaevatud munk Kaspar, on autori enda sõnul välja kasvanud tema esimesest rüütliromaanist „Aloise” (ilmunud 2011) ning kui tol korral jäi Kaspari tegelasliin poolikuks, on tal nüüd veelkord võimalus esile astuda.
14.sajandi Baierimaal kulgev lugu keskendub raske lapsepõlvega usuteener Kasparile, kelle mõtteid ning keha valitsevad tema peas elavad viirastused. Vaatamata oma noorele eale on noormees terve elu tundnud selle pärast rohkelt ärapõlatust, tagakiusamist ning survet nii oma perekonna kui ka kloostrikaaslaste poolt. Kui Kaspari sisemised projitseeritud viirastused kanduvad üle ka kõrvalseisjatele, siis on neilgi põhjust hakata kahtlema oma terves mõistuses. Mõned nägid selles jumalikku, kuid tülikat sekkumist isiklike pattude kahetsuseks. Neile, kes hakkasid enda ümber märkama hoopis ingellikke keerubeid, tundusid viirastused meeldivad ning leppisid sellega.
Kaspari kõige suuremat sisemist häält tegi narr – lobeda jutuga, kuid ääretult sarkastiline tegelane. Tema eesmärk polnud siiski õnnetuse ja lootusetuse külvamine. Ta tahtis vaid, et Kaspar oleks õnnelik. Kahjuks seda eesmärki ta täita ei suutnud, sest süükoorem peremeeskeha hinges ei lasknud tal õnne tunda. Kuidas on seotud valgust kartvad teod kloostriseinte vahel ning millest oli tingitud Kaspari süükoorem, peab lugeja ise avastama ning enda jaoks lahti mõtestama.
Kirjanik Tõnu Õnnepalu on väga tabavalt kokku võtnud teoses käsitletud ühiskonnas intolerantset teemat : „Kirjanik püüab ikka rääkida sellest, millest ei saa rääkida, millest on raske rääkida, millest on võimatu rääkida. Inimeses on üks mingisugune kiht või sügavik, milleni sõnad ei ulatu. Kirjanduse püüdlus on seda natukene kätte saada. Sellepärast, et see on see, mis kõige rohkem haiget teeb. Ja mis teeb ka rõõmu. Need on tumedad alad, millega me oleme hädas inimesena siin maailmas elades.“ (evelaur.wordpress.com)
Vaatamata kohati süngele sisule oli lugemine meeldiv, sest Kaspari isiksus kõigi tema heade ja halbade lisadega hoidis mind loos kinni kuni viimase leheküljeni. Teoses on kasutatud ka palju sakraalarhitektuuris kasutust leidvaid spetsiifilisi mõisteid ning erinevaid religioosseid tiitleid, seega soovitan käepärast hoida ka telefon või arvuti, et huvi korral nende kohta rohkem infot saada.
***
Ilmunud: Rahva Raamat 2023
Leia e-kataloogist ESTER
Marelle Kirnmann
Väike-Õismäe raamatukogu juhataja