Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Sigridi elu on juba aastaid tiirelnud ümber ratsutamise ja eriti ümber imekauni raudja mära Mileedi, kellega ta peaaegu iga päev sõitmas käib. Viimaks kätte jõudnud suvevaheaeg tähendab, et Sigrid saab veel rohkem aega tallis veeta ja Mileediga harjutada, et suvelõpu võistlustel oma möödunud aasta esikohta kaitsta. Ent Sigridi plaanid lähevad sassi, kui talli tuleb uus sõitja ja treener teatab, et Sigrid peab oma hobust temaga jagama hakkama. Pikkamisi hakkab tüdrukule tunduma, et ta kaotab uuele ratsutajale nii Mileedi kui ka kõik oma sõbrad. Aga kui tema elu segi paisatakse, siis ei pea ka sellel uuel kergem olema!
Vaata „Jagatud suvi“ saadavust raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Ratsutamisest raamat ohtrate ratsatrenni kirjeldustega. Mitte-hobuseinimesena jäi kohati sõnavarast puudu, et silme ette manada, millest parajasti jutt. Palju muud peale trenni raamatus ei juhtu ka. Hobuseinimestele tõenäoliselt põnev lugemine.
Imehea raamat oleks nagu minu lapsepolvest. Olin siis teismeline. Minu isa oli Laanemaal Sillal Tallinna Hipodroomi abimajandi juhataja. Isa oli pollud kraavitanud ja nendelt saadi korgevaartuslikku ristikheina. Heina tehti hobustega tolleaegse tehnikaga. Oli stagnaaeg. Hein niideti heinaniidukitega. Siis kuivatati, viidi kuunidesse ja pandi kuhja. Ka mina teismelisena olen kuhja teinud. Muidugi alt hanguga visati hein ulesse ja mina paigutasin nii nagu mind alt juhendati. Heina viidi aastaringselt Sillalt Tallinnasse.
Koplites hobused ei pidanud voitlema hunditega vaid hoopis rastikutega.Neid oli palju ja hobused said noelata. Isal aga kasti Tallinna peamajast , et havitage rastikud. Tobedamat nouannet ei oska kull valja moelda.Aga nii see oli. Tuhat tanu Ene Sepale selle raamatu kirjutamise eest.
Hea raamat,nagu kõik teisedki Ene Sepa raamatud.
Tore raamat noortest ja ratsutamisest. Kuna mul hobustega suuri kokkupuuteid ei ole olnud, siis treeningute kirjeldused olid huvitavad ning õppisin palju uut. Tegevus toimub ühe suve jooksul ning peamiselt tallis, kus noored ka enamuse oma suvest veedavad. Noorte omavahelised draamad jäid minu jaoks natuke kaueks, kuid tegelikult oli raamat väga tore lugemine.
Vahva lugemine noortest ja ratsutamisest, aga ka sõprusest ja suhetest ning teineteise mõistmisest. Teismeliseelu tallis kaunite hobuste keskel, noored, kes ei põlga ka rasket tööd. Lugedes saab hobustest palju teada, kuidas nende eest hoolitseda, trenni teha.
Noortekas, kus peategelaseks ongi pigem ratsutamine kui hobi – saame teada, kuidas käib talli elu, millised on hobuste eest hoolitsemise tegevused, üpris palju ka hobuse juhtimise kohta. Ei puudu ka teismeeale tüüpilised emotsioonitormid, kuigi midagi erilist ei juhtu.
Soovitaksin eriti nii noortele, kes soovivad proovida ratsutamas käia kui ka nende vanematele.
Raamat ratsutamise huvilistele. Sain palju teada ratsutamisest ja hobustest. Sõprusest ja oskusest vajadusel jagada.
Mulle väga meeldis! Ausalt öeldes juba kaane järgi veendusin et sellest tuleb ilus lugemine. Romaanid on mulle kogu aeg meeldinud seda ka antud juhul.
Hobustegs kokkupuudet ei ole omanud aga kunagi olid koolitüdrukud minu koolist nemad olid küll tuli- hingelised ratsutajad. Tore oli tuttavaks saada !
Soovituseks noortele, hoida oma hobidest kinni.
Noorte vahelised suhted on elu edasiviivaks lahenduste otsimiseks.
Raamat on hästi kirjutatud kergesti loetav. Tegevus peamiselt ratsatalus ja seotus seega hobuste ja ratsutamistreeningutega, mistõttu raamat eristub paljudest muudest raamatutest.
Mõistsin Sigridi tundeid. Noortel kipuvad emotsioonid möllama. Sigridi vaenulikkust Ulrika vastu heaks kiita ei saa, kuid lõpuks suhted paranesid. Kuigi määratletud npprteromaaniks, sobib väga hästi lugemiseks ka eakamatele. Sain ratsutamiskauge inimesena palju infot selle valdkonna kohta.
Lemmikloom võib vabalt olla hobune ja lemmiktegevus ratsutamine.
Tutvusin uue sõnavaraga, millisest mul varem aimugi polnud.
Tegelased on väga visad noored, kes kõik oma suveaja pühendavad hobustele.
Arvasin, et ratsutamishobi on väga kallis, rahast eri jutuks ei tule. Ainult ühel tegelasel on oma isiklik hobune.
Suhted ja kiindumus loomadesse on hästi väljendatud, südamlik raamat.