Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
“Loomalood” koondab ligi 90 Hando Runneli luuletust, mille kokkupanu seletab hästi autori enda värsirida: “Loom on justkui inime.” Inimeste linnastumine muudab tema loomalikud naabrid mõneski mõttes kaugeks ja võõraks ning omavaheline suhe vajab alatasa värskendamist. Seda pakubki inimkultuurne luuleülevaade sigade, kärbeste, lehmade, mesilaste, huntide, vaalade, keldrikakandite ja teiste väiksemate ja suuremate olevuste esinemise ja elukeskkonna kohta.
Vaata „Loomalood“ saadavust meie raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Minul oli vaga meeldiv lugeda Hando Runneli uuletusi loomadest,sest olen maal elanudja tundsin roomu nendest lugudest. Olen sootnud lehmi, sigu,lambaid ,kanu ja kukkesid. Uhe naite lisan lammastest.
Uks lammas utles-maa!
Koik lambad kooris – maa´!
Raamat meenutas mulle teatrite logosid, kus üks näopool naerab, ent teine on sootuks tõsine. Nii olid ka luuletused – kas humoorikalt lihtsad või siis sügavad ja järelemõtlema panevad. Tore oli avastada ka lapsepõlves loetud luulekogumiku ammuunustatud salme.
See on luulekogu, mis üllatab nii kaanekujunduse, kui sisuga.
Lihtsad mõtted, tabavad ütlused.
”Musi tahaks
anda kelle-
legi, põse
peale, aga
viirus – viirus.
Viirus, viirus!” lk.56
Luuletused kus autor oli looma või linnu käitumist, välimust arvestanud olid tabavalt kirjutatud. Seoseid inimloomusega oli palju ja need olid elutruud