Junko Oyama „Lumekass“

Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. 
Minu nimi on Tamao. Olen lumivalge kõuts. Ma armastan ühte tütarlast. Tema nimi on Ririko ja kui ma olin alles vastsündinud kassipoeg päästis ta mu elu. Ühel õhtul jälitab Ririkot tundmatu auto ning ma tõttan teda kaitsma. Äkitselt avastan, et olen võtnud noore mehe kuju. Minu uus võime toimib küll ainult öösel ning iga inimesena veedetud hetk lühendab mitmekordsel kiirusel mu allesjäänud elu. Kuid Ririko heaks …

Vaata „Lumekass“ saadavust meie raamatukogudes e-kataloogist ESTER

Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. 

5 thoughts on “Junko Oyama „Lumekass“

  1. Ladusas stiilis kirjutatud, mõnus lugeda. Muinasjutuline.
    Uudishimu tekitav lugu; huvitav oli jälgida, kuidas autor oma fantaasiat arendab.

  2. Muinasjutuline lugu kassist. Kuna mina ei ole kasside armastaja, siis see lugu jattis mind kulmaks.

  3. Väga ilusa kaanepildiga raamat, haarab tähelepanu. Sisu ei ole nii haarav ega köitev. Lumivalge kass jutustab oma loo, teatud tingimustel muutub kass noormeheks. Ootamatu ja kurva lõpuga.

  4. See raamat jääb silma kaugelt, väga õnnestunud kujundus. Ma haarasin ta kaasa just selle imelise valge kassi pärast, mis kaanel ilutseb. Järjest enam mõistan, et jaapani kirjanduses osatakse kassidest väga hästi ja lugupidavalt kirjutada. Lugu ise on kassist, kes muutub meheks, fantaasiamaailma kalduv ja samas ka mõtlema panev, isegi ehk kurb, aga samas ilus. Mulle meeldis.

  5. “Lumekassi” peategelaseks on kass Tamao, kes armastab Ririko nimelist tütarlast. Ririko oli kunagi Tamao elu päästnud ja seepärast on Tamao valmis Ririko heaks tegema kõike.
    Soe ja armas lugemine. Osalt muinasjutuline, sest ega ikka kassid inimesteks päriselt ei muutu, nad võivad end küll inimesteks pidada, aga välja näevad ikka kassidena.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga