„Libakass“ koostanud Jana Raidma ja Joel Jans

raamatuga-kevadesse25-26 eesti autorid – 8

Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. 

Kass on inimesega olnud aegade algusest peale. See väike, isepäine, nurruv ja hiiri püüdev loomake, kes väidetavalt kodustas end ise, on olnud erinevatel aegadel nii jumala seisuses, õnnetoov külaline kui ka nõidade loitsimises abistaja. Keskajal uskusid inimesed, et Kurat muutub mustas kassiks ja arvati isegi, et Saatan ise vastab musta kassi kummardajatele. Vanad eestlased teadsid, et kassile häda tegemine toob halba õnne, kuid samas ka seda, et kassi teatud kombel ohverdades on võimalik muutuda nähtamatuks. Seetõttu pole üllatav, et kassid on inspireerinud läbi ajastute erinevaid kirjanikke, seejuures ulmekirjanikke ja eriti õuduslugude autoreid. Käesolev kogumik on esimene eestikeelne ainult kassidele pühendatud ulmeantoloogia, kus läbi üheksa autori pilgu saab näha nii deemoneid kassinahas kui ka lihtsalt uudishimust valel ajal ja vales kohas olnud kodukiisusid.

Vaata „Libakass“ saadavust meie raamatukogudes e-kataloogist ESTER

Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. 

4 thoughts on “„Libakass“ koostanud Jana Raidma ja Joel Jans

  1. Kassid ?
    Need isepäised olevused !
    Kassid ja ulme nii on olnud ikka kooslus .
    Minul kui kassi aasta sûndinuil oli tore mitte tavapärane lähenemine teemale.
    Väga huvitav raamat !

  2. Raamat neile, kes armastavad ulmet ja lühilugusid. Jutte erinevale maitsele.
    Valdav tunne kogumiku lugusid lugedes oli tüdimus. Sekka turgutuseks paar loetavamat teost.
    Viimane lugu üllatas meeldivalt.

  3. Libakass-see on omanäoline kogumik, mis meeldiks nii kasside armastajatele kui ka ulmefännidele. See näitab, kui mitmekülgne võib olla kassi kuju: müstilisest deemonist kuni kosmilise kaaslaseni. Hoolimata lugude erinevast tasemest jätab raamat tervikliku mulje ja kinnitab, et kass on ulmekirjanduse jaoks ideaalne peategelane.

  4. Hindan novelli kui formaati järjest enam. 🙂 Kuna endal on kodus kolm kassi, siis see oli loomulik valik lugemiseks: ja meeldiski! Mõned katsetused olid tugevamad, teised nõrgemad, nagu valimikes ikka. Eespool juba toodi välja viimane, “Nagu kodutu koer” – tõesti, see vääriks pikematki formaati. Ka “Lumeõitel” oli tõeline põnevik, raamatu niminovell see-eest ajas korduvalt naerust turtsuma.

Vasta Inge M-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga