Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Ma õppisin seal, teravatipuliste mägede vahel, et minu rahutu hing ei ole tingimata halb asi. Ma kohtasin inimesi, kes avasid mulle oma südamed, õppisin töötama sadade kelgukoertega, nägin mägesid, mis sundisid oma majesteetliku iluga hinge kinni pidama, ning eelkõige toimus muutus minu enese sees: ma õppisin iseennast usaldama.
Vaata „Minu Alaska“ saadavust meie raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Seda raamatut lugesin kohe, kui see ilmus. Ja pärast tegin Mariaga ka intervjuu, kus saime samu teemasid vabas vormis lahata. Mann oli muhe seikleja ja jutuvestja, suur koerasõber. Nii et ma pole üllatunud, et see raamat valikusse sai. “Minu…”-sarjas on erinevaid toredusi ja see on kindlasti üks neist.
Haaravalt kirjutatud teos. Maria energilisus on nakkav ja sütitav. Samas on teos informatiivne, kirjeldades kelgukoerte ja talitajate (händlerite) igapäevaelu. On kurb, et kõik on muudetud massturismiks ja kommertslikuks.
Vaga hasti kirjutatud teos mida ma suure monuga lugesin. Sain teada kuidas kelgu koeri hooldati ja kuidas neid kelgusoiduks ette rakendati . Minul tekkis seos soimelaste oppekaigule minekul kuidas neid noori abil ritta seati. Ka soimelapsi pidi samamoodi arvestama keda panna etteotsa keda keskele. Nii inimlapsed kui ka koerad on uhesugused.
See oli minu esimene raamat, mida lugesin “Minu …” sarjast ja peale selle raamatu lugemist tekkis soov kohe ka teisi selle sarja raamatuid lugeda. “Minu Alaska” oli väga põnevalt ja kaasahaaravalt kirjutatud, elasin Mariale kaasa juba sellest hetkest kui ta oma plaanist emale rääkis ning kuni lõpuni, kus kogu raamatu vältel oli tunda, kuidas ta õppis iseennast aina rohkem tundma ja usaldama. Väga meeldisid need olustiku kirjeldused, tekkis ka endal soov kunagi seda oma silmaga näha. Soovitaks kõigile, eriti noortele, kui alguses tunduvad uued väljakutsed hirmsatena ja justkui palju takistusi ees, siis Maria lugu näitab, et kõik on võimalik kui vaid ise soovida.
Julgus elada, oskus toime tulla ettenägematutes olukordades. Alati positiivne. Soovitan.
Olin vaimustatud, andis energiat, erutas mineviku mälestusi. Avardas teadmisi Alaskast. Hea, et oli ka epiloog.
Hea ülevaade kelgukoerte ja Alaska elust ja olust. Väga head kirjelduses ning ladusalt kirjutatud raamat.
Üks põnevamaid “Minu …” sarja raamatuid, mida julgeksin soovitada isegi neile, kes tavaliselt autorite eraelu hõlmavaist lugudest eemale hoiavad.
Lugeja saab asjaliku pildi sellest, kuidas on organiseeritud kahe erineva Alaskal turistidele kelgukoertega sõitu pakkuva firma tegevus. Siiski turistina ma vist peale Kupinskaja raamatu lugemist sellist teenust kasutada ei tahaks – liiga kiirustades, konveiermeetodil (juba pissihädas turist, kes peldikus aega viidab, rikub perfektselt paika rihitud ajakava) tegitsedes ei jõua ju õieti nautida, pigem tunned end süüdlaslikult liiga kohmakas ja aeglane olles. Aga paistis, et koerad olid hästi hooldatud mõlemas laagris.