Piret Jaaks „Põdravalgus“

Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. 

Põdravalgus“ on maagilis-realistlik jutustus maale kolinud naisest ja mehest, kes püüavad pärast raskeid läbielamisi eluga toime tulla. Ehkki nad loodavad leida uuest elukohast paradiisi, ei õnnista maa siiski uustulnukaid: kui Askur kannab relva ja muutub üha raevukamaks, hakkab Anna otsima lohutust külakese müstilistest mõttemaastikest. Peategelaste tundeilmas põimuvad esivanemate uskumused ja vanad legendid, mis saavad juhatuseks pimedusest välja. „Põdravalgus“ räägib isiklikust traumast, juurte leidmisest ja inimtegevuse mõjust loodusele.

Romaan on kirjutatud Piret Jaaksi näidendi „Siirderiitujad“ põhjal, mis võitis 2019. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel I koha ja mis esietendus aasta hiljem Ugala teatris lavastuspealkirja all „Valged põdrad“, Andres Noormetsa lavastatuna. Näidend ja lavastus pälvisid 2021. aasta Eesti teatri auhindadel kokku kolm nominatsiooni, sealhulgas algupärase dramaturgia kategoorias. 2023. aastal nomineeriti „Siirderiitujad“ Kultuurkapitali näidendipreemiale kogumikus „„Sireenid“ ja teisi näidendeid“.

Vaata „Põdravalgus“ saadavust raamatukogudes e-kataloogist ESTER

Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. 

11 thoughts on “Piret Jaaks „Põdravalgus“

  1. Soovitan. Haaras kaasa, pisut müstiline, samas eluline.
    Raamat tekitas vastakaid tundeid, pani nii mõnegi teema üle kaasa mõtlema ja juurdlema.

  2. See on maagilis -realistlik jutustus naisest nimega Anna ja mehest nimega Askur. Pikalt ei saa aru, mis õnnetus neid tabanud on, et nad linnast maale on põgenenud. Naine vaikib päevade kaupa ja kirjutab arusaamatut teksti , mees tunneb end süüdi olevat. Selle asmel,et asju selgeks rääkida, kannatavad mõlemad oma ette ja pinge kasvab . Küla ei võta neid nagu ka omaks.Mees kolab mööda metsi, püss õlal . Uputab oma ängi alkoholi. Mõlemad teavad esivanemate kaudu legendi valgest põdrast. Anna pöördub oma hingevaevas isegi kirikuõpetaja poole abi saamiseks, aga ikkagi selgitamata,mis teda vaevab.Näidend on palju pärjatud.Kujutan ette, et laval oleks kohtumine põdraga ja Askuri tulistamine maagilise looma pihta selgema lahenduse andnud. Nüüd oletan, et Anna hüppas ise Askuri lastud kuuli ette ja sai vigastada.Askur pöördub linna tagasi. Anna saab terveks ja leiab kontakti kohalike inimestega Tema jääb. Mida keegi uskuda tahab, sellest ka tema veendumused ja elusihid. Soovitan kõigile ärksa meelga lugejatele.

  3. Hea raamat, soovitan lugeda. Sisuliselt on tegu keerulise looga, kus mees ja naine on kaotanud oma lapse ja kuidas see on mõjutanud nende edasist elu ja omavahelist suhet. Mõlemad üritavad leida väljapääsu omamoodi.
    Kes pöördub alkoholi ja kes rohkem sisemaailma ja maagia poole. Väga eluline lugu.

  4. Mõtlemapanev lugu inimsuhetest. November, äng ja kurbus, põhjamaalastele omane üksindus.
    Igavikulist pole olemas, kõik on kaduv.
    Kuid mulle see raamat meeldis, soovitan lugeda.

  5. Kohe teose algusest on tunda mingit traagikat, lohutamatut piinatunnet. Nii Anna, Askur, Rosalinde ja teised tegelased on omavahel seotud mingi müstilise sideme, valge põdra näol. Kuidas tegelased oma hingepiinadest aru saavad või seda ümbritsevatega sootuks seoseks osutuvad, on kruvitud pingeks kogu teose vältel.

  6. Mina olen aeglane inimene – soojenen aeglaselt üles, jahtun aeglaselt maha. Seega jõudsin elada sisse peategelaste ängistusse, aga lootusrikkasse tulevikku astus peategelane Anna juba üksi, mina jäin endiselt maha külma leina ja mulle põder ei tulnud.

    Aga ega iga raamat ei saagi igale lugejale sobida, seepärast ei julge ka teistele soovitada

  7. Soovitan raamatut lugeda, kui on soov lugeda tõsisemat kirjandust. Kindlasti pole tegemist kiirelt loetava põnevikuga. Kuid mõtlemiseks annab palju ainest.
    Kuidas naisena jääda ellu oma kaotustes, kui ei oska ja ei suuda oma tundeid panna sõnadesse. Tunnete ja tähenduste lõputu maha matmine, et jääda ellu. Valu, inimeste vahelised suhted põimuvad ümbritseva looduse kirjeldusega.

  8. Kuidas leinata, kui ei tea, kuidas seda teha.
    Lihtsalt minna edasi ja lugeda kasvõi raamatut.
    Nagu saabuv pime sügis, mis sööb ära kõik värvid ja soojuse, jätab järgi ainult rõske ja halli tühimiku.
    Raamat kirjeldab väga hästi seda suurt tühja tunnet enda sees, kui oled kellegi kaotanud.

  9. Hea raamat suhetest, leinast ja lahtilaskmisest, kuid ka uue lootuse, elumõtte leidmisest. Sobib novembrikuusse…
    Maagiat on ka.
    Väga mõjuv ja puudutav raamat. Mulle meeldis. Kuigi üldine toon oli tume ja rusuv, andis raamat lootust, et kõigest saab üle. Väga tänapäevane ja inimlik lugu. Loodusest saab jõudu.

  10. Hästi kirjutatud raamat, milles põimuvad reaalne elu, müstika ja legendid. Mulle meeldis.
    Toimetulek lapse kaotusega, oma koha ja rahu leidmine on rasked.

  11. Ühe naise sisekaemus peale traumat (lapse kaotust). Raske lugemine.
    Äratas mälestusi enda lapse kaotusest. Aga tänan taevaisa, et hiljem sain veel 2 tublit last. Ma ei jäänud sinna kinni! Jagasime mehega oma muret.

Vasta Silvia M.-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga