Just nimelt impeeriumid, mitte impeerium. Mitmuses. Erinevatel aegadel on erinevad geograafilised paigad etendanud juhtrolli. Nii maailmas üldiselt kui ka vaadeldavas islamimaailmas. Autor Justin Marozzi on islami arengut, tõusu, aga ka enamasti järgnevat langust vaadelnud ja kirjeldanud 15 linna näitel – üks linn ühe sajandi näitena: Meka, Damaskus, Bagdad, Cordoba, Jeruusalemm, Kairo, Fes, Samarkand, Konstantinoopol, Kabul, Isfahan, Tripoli, Beirut, Dubai, Doha.
Väga hariv ja väga huvitav raamat. Autor kirjutab lahti islami tekke ja arenguloo, võtmeisikud selle arengus, islami lahknemise šiiitideks ja sunniitideks. Samuti saab teada, kes olid umajaadid, fatimaadid, abassiidid, safaviidid jne. Selgub, kuidas loodi ja arenes kõrgkultuur, millised linn tõusis sajandi tähtsaimaks, miks on Meka saanud ajaloos nii erilise koha; aga kirjeldab ka väga värvikalt eredate sähvatustena ajaloo näitelaval säranud isikuid.
Mõistagi on kogu selle huvitava taustal domineerimas voolav veri ja tapatalgud – olgu siis omavahel, juutide või kristlastega. Seda enam on hämmastav, kui tähtis on sealses ühiskonnas juhi roll. Võib olla äge, isegi julm sõdalane, koguni kirjaoskamatu (Timur, kes tuli ju alamklassi hulgast) ja ikkagi arendada arhitektuuri, kunsti, kirjandust. Samas võib olla kasvanud kõige selle sees, saada harituks ja ikkagi hävitada kõik varem loodu.
Riismed imelistest ehitistest on ikka veel mõneti nähtavad – nt omaaegse muinasjutuliselt kauni umajaadide järeltulija rajatud Cordobas, mis nüüd kuulub Hispaaniale, on väidetavalt üks neist, mida tasuks külastada.
Mis järeldus ajaloo näitelaval esinenud valitud linnadest teha? Ajalugu on niikuinii sõdade ja tapluste ajalugu. Võideldi omavahel ja teistega. Verd voolas koskedena. Inimelu ei maksnud midagi. Kõrvutades varasemaid islamiriike ja Euroopat, tuleb hämmastusega tõdeda, kui palju arenenumad olid esimesed. Eriti varasemal perioodil. Ikka on olnud nii, et rahvad, linnad ja riigid tõusevad ja langevad. Rikkus ei jää kunagi püsima ühte kohta. Valitsejad on oma riigi suureks teinud erineval moel, kuid haridus ja kultuur on selles mänginud alati juhtrolli. Kahjuks pole siiani aru saadud, kui mõttetud on sõjad, eriti ususõjad. Mul on ikka küsimus – kui mitu jumalat seal ülal on? Kui üldse.
Ilmunud: Äripäev 2020
Kaie Herkel
Nõmme raamatukogu