Dörte Hanseni romaan „Mere äärde“ viib lugeja Põhjamere väikesele saarele, sealsete elanike argiellu, mis on tihedalt seotud turistide vastu võtmise ja välja kannatamisega. Ühest küljest püütakse saarel hoida vanu traditsioone, teisalt teenida kasu „supelsakste“ teenindamise pealt. Raamatu peategelasteks kujunevad perekond Sander (ema, isa ja kolm täiskasvanud last) ning saarekese pastor. Igaühel neist on saareelu toimimises oma roll ja omad kõhklused eluvalikute osas. Tegevus kulgeb rahulikus tempos, pannes ometi tegelastele esimestest lehekülgedest alates kaasa elama. Kõik mainitud püsielanikud tajuvad saart ja suvekülalisi erinevalt ning kõigil on ellujäämiseks omad võtted. Üheks tegelaseks kujuneb ka saare põliselanike hääbumise äärel olev keel, mida Sanderite peretütar Eske vanadekodus jäädvustamas käib. Ja muidugi on oluline roll loodusel: tuulel, tormil, merel ja lindudel, kellega kõige vahetumalt puutub kokku saarevaht ja endine kapten Jens Sander. Jens on põgenenud aastate eest pere eest linnuvaatlushütti. Tema naise Hanne rolliks on olnud meest merelt oodata ja suvekülalisi majutada. Vanemate omamoodi dünaamika ning suvitajad on mõjutanud Sanderite kolme last kõiki omal kombel. Perekonnaga tunneb erilist sidet ka pastor Matthias Lehmann, kes seisab pärast abikaasa mandrile lahkumist silmitsi väikestviisi identiteedikriisiga. Mõningase pöörde väljakujunenud elurütmi toob ühel päeval randa eksinud vaal.
Raamatu puhul võlus mind eelkõige selle napp ja rahulik stiil: lugemine mõjus kohati kui meditatsioon. Samas äratasid teose peategelased kõik omal kombel sümpaatiat ja kaastunnet. Huvitav oli ka pilguheit saareelule: mandrirotina on ju põnev tutvuda saareelanike elutingimustega, mis paratamatult sõltuvad ettearvamatutest loodusjõududest.
Dörte Hanseni näol on tegemist ühe viimaste aastate menukama Saksa kirjanikuga, ta on pärit Husumi sadamalinnast ja õppinud sotsiolingvistikat. Tema raamatute tegevustik toimubki peamiselt Põhja-Saksamaal ning Põhjamere ääres. Seda, et autor saareelu teemat hästi valdab, on tunda igast kirjapandud reast. „Mere äärde“ lugemine on tõeline nauding ja julgen seda soovitada kõigile kirjandusgurmaanidele.
„Jahedad kerge tuulega päevad on parimad. Hingenäljapäevad“. (lk.23)
Ilmunud: Tänapäev, 2023
Saksa keelest tõlkinud: Eve Sooneste
Dörte Hansen “Mere äärde” e-kataloogis ESTER
Maris Enok
Tallinna Pelguranna raamatukogu raamatukoguhoidja