Juudid hindavad head nalja ja on alati valmis naerma. Nende huumor on peenutsev, irooniline, torisev ja kindlasti tähtenäriv. Aabram ja Saara on juudi anekdootide lemmikpaar. Ikka ja taas satuvad nad kentsakatesse olukordadesse. Vaidlevad ja nääklevad, aga on väga inimlikud.
Raamatu tagakaanel on tuntud lastearsti Adik Levini kommentaar:
„Müts maha tüdruku ees, kes kirjutas raamatu „Minu Iisrael“. Nõuab vaprust ja arukust, et saada asjadest aru nagu tema. Sestap usaldan tema anekdoodivalikut. Teate ju, et mitte kõigil ei ole õigust meie üle naerda, ainult meil endil … ja neil, kes meid armastavad.“
Tegelikult on juutidega seotud teemad, muuhulgas ka ilukirjanduses minu jaoks üsna olulised, sest ma ise olen justkui natuke (25%) juut. Oli kunagi üks juudi mees ja mu vanaema… noh, juhtus nii ja alles palju aastaid hiljem, peale vanaema surma sain sellest päriselt teada. Ilmselt seetõttu, et karm nõuka-aeg oli ka juutidele keeruline.
Aga ikkagi tehti nalja:
„Mis sa arvad, kes olid esimesed inimesed?“
„Ma arvan, et nad olid nõukogude juudid.“
„Aga miks just nõukogude ja mitte lihtsalt juudid?“
„Noh, käia alasti, süüa kahe peale ühte õuna ja mõelda, et elad paradiisis – seda suudab ju ainult nõukogude inimene.“ (lk 79)
Kui lugeda Hendrik Groeni salapäevikuid, siis nende juurde sobib hästi juudi vanaduse definitsioon:
„Vanadus on see, kui teed bussis neiule silma ja tema pakub sulle viisakalt istet.“ (lk 145)
Ja selgeks saab ka üks oluline tunnus juudi välimuse kohta:
„Miks on juutidel suured ninad?
Aga sellepärast, et õhk on veel ainus, mis on tasuta.“
Ja üks anekdoot või naljakas ütlemine, mida ma ju teadsin, kuid mille päritolu ma ei teadnud:
„Kõik hea selles elus on kas ebaseaduslik, amoraalne või soodustab tüsenemist.“ (lk 155)
Ja raamatu viimane nali, rubriigis „Ütlused“:
„Mida ühist on mul juutidega? Mul on vaevalt midagi ühist iseendagagi.“ (lk 167)
Soovitus: kui seda raamatut loete ja lihtsalt naerda tahate, siis lugege kõigepealt anekdoote, kas järjest või segiläbi. Ja kui viitsimist, siis lugege ka kommentaare, mis üht-teist selgitavad.
***
Raamatu alapealkiri on „Ja Saara naeris …“. Saara naeris selle kuulutuse peale, et tema, kes ta on peaaegu saja-aastane, hakkab sünnitama. See ajas teda ikka tõsiselt naerma. Aga kes lõpus naerab, naerab paremini…
Kirjastus tutvustab seda toredat naerutajat nii (ja lubab ka pisut sisse piiluda):
Margit Prantsus. Kommenteeritud juudi anekdoodid: Ja Saara naeris…
***
Ilmunud: Petrone Print, 2017
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik