1717. Rootsi Lapimaa. Maija, tema abikaasa Paavo ning tütred Frederika ja Dorothea asuvad siia ümber Soomest. Kitsi karjatades leiab Frederika lõhkilõigatud surnud mehe. Küll arvatakse, et mehe on surmanud hundid, küll usutakse, et mängus on mäel elavad kurjad vaimud. Maija ei usu ei seda ega teist, tema on veendunud, et Erikssoni on tapnud inimene. Nii otsustab ta pea kõigi kiuste süüdlane leida.
Ja kuigi sellel karmil ja külmal alal elab üsna vähe inimesi, siis oioioi, milliseid saladusi neil kõigil on! Loosse on segatud müstikat, ebausku, pärimust ja muidugi hirmu inimeste kurjuse ning looduse jõu ees.
No uskumatu, kui mõnusasti ja veenvalt kirjutatud. Kui räägiti sellest külmast ja tuisust ja lumest, siis ma tegelikult ka tirisin endale pleedi tihedamini ümber … Ja lisaks sellele, et autor oskab viia lugeja justkui sinnasamma kohapeale, no ikka põnev oli ka!
Raamat algab aeglaselt, lausa nii aeglaselt, et kannatamatum inimene võib mõelda lugemisest loobumisele. Ärge tehke seda! See raamat haarab lõpuks nii endasse ja saate suurepäraselt eheda, mitmetahulise ja põneva lugemiselamuse osaliseks.
***
Ilmunud: Varrak, 2017
Tõlkinud: Jaana Peterson
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja