Ray Bradbury oli USA kirjanik, kes elas aastatel 1920–2012. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid ulmeklassikuid, kes kirjutas peamiselt teaduslikku fantastikat, mille hulka kuulub ka 1953. aastal ilmunud „451° Fahrenheiti“.
Romaani tegevus toimub tulevikuühiskonnas, kus raamatud on keelatud ning tuletõrjujate ülesanne pole enam tule kustutamine, vaid hoopis raamatute põletamine, seda sageli koos majade ja teatud juhtudel koos majaomanikega, kui viimased keelduvad hoonest väljumast. Selles ühiskonnas on kõik inimestele hästi lihtsaks ja mugavaks tehtud ning mõelda pole enam vaja. Inimesed ei räägi ega suhtle eriti omavahel ning neil on majades terve seina suurused hiiglaslikud ekraanid, millelt nad päevad otsa saateid jõllitavad.
Raamatu peategelane, tuletõrjuja Guy Montag käitub esialgu nagu kuulekas kodanik – põletab raamatuid ja tunneb sellest isegi rõõmu. Raamatu esimene lause ongi „Põletamine oli nauding.“ (lk 13) Siis kohtub Guy juhuslikult ühe imeliku tüdrukuga, kes käitub ja räägib hoopis teistmoodi kui ülejäänud inimesed, ja see paneb mehe mõtlema. Ta avastab, et pole tegelikult üldse õnnelik. See omakorda paneb ta juurdlema selle üle, mis on tema elus valesti ja mis võiks olla teistmoodi. Guyl tekib mineviku suhtes igasugu küsimusi ja ta hakkab kogu ühiskonnas kahtlema. Säärane oma peaga mõtlemine toob talle aga kaela suured pahandused.
Raamatut lugedes olin ikka ja jälle hämmeldunud, kuidas tabati 1953. aastal nii osavalt tänapäeva nutimaailma, kuhu mahub tõepoolest üha vähem vahetut suhtlemist ja aina rohkem helendavaid ekraane.
Romaani ainetel valmis Linnateatris 2022. aastal samanimeline etendus, mille lavastas kirjanik Diana Leesalu ning mille peaosalisi mängivad Indrek Ojari, Indrek Sammul ja Ursula Ratasepp.
***
Ilmunud: Hea Lugu, 2019
Tõlkinud: Hans Luik
Leia e-kataloogist ESTER
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja