Mehhiko pealinnast Méxicost pärit naine maandus Tallinnas 2014. aasta suvel, et jätkata siin doktoriõpinguid. Raamatus räägib ta oma saabumisest uude kultuuriruumi, kohanemisest ja sellest, kuidas ta Setomaa lummusesse sattus, ning kirjeldab Eestit mujal sündinud inimese pilgu läbi. Seda on põnev lugeda, sest välismaalasena oskab ta väärtustada momente, mida me ise igapäevaselt siin elades ei pruugi tähele panna. Stephanie naudib nelja aastaaega ja looduses viibimist, harjub ära Eesti saunakultuuriga ning hakkab eestlaslikult maamaja pidama ja köögivilju kasvatama.
Setomaa avastas naine enda jaoks kolmandal Eestis viibitud aastal. Ta reisis palju Lõuna-Eestis ning sellest tekkis huvi metsade keskele maja soetada. Lõpuks leidiski ta Vene piiri ääres maamaja, mille lähedal oli järv. Seal elades kiindus ta Setomaa loodusesse ja traditsioonidesse, tundis uue elukeskkonnaga ühtekuuluvust ja hakkas uurima Eesti ja Setomaa ajalugu, et siinseid inimesi paremini mõista. Uued teadmised aitasid tal paremini lahti mõtestada ka oma isiklikku teekonda.
„Olen kuulnud setosid ütlemas, et seto identiteet ei teki üksnes sellest, kui sündida Setomaal. Selle määrab hoopis omaenda tunnetus. See on elustiil, iseenda vastuvõtmine. Nüüd tean, et minu sees elab seto. Tunnen, et kuulun siia ja samastun kõige siinsega.“ (lk 165)
Viibides maamajas nii tihti kui võimalik ja nautides sealset rahu, õppis Stephanie loodust vaatlema ja avastas iga kord metsa minnes midagi uut. Ta leidis kõigist tegevustest ja avastustest rõõmu ja ilu. Looduse vaatlemine aitas tal terveneda minevikuhaavadest ja kõigest ebameeldivast. Ta õppis end aksepteerima ning võtma elu ja olukordi sellistena, nagu need on.
Raamatu alguses saame põgusa ülevaate Stephanie elust Mehhikos ja sellest, kuidas seal töötamine välja näeb. Seejärel saame kaasa elada tema kohanemisele Eestis. Aeg-ajalt võrdleb ta kaht kultuuri: näiteks seda, kuivõrd erinev on Mehhikos ja Eestis söömine, kallistamine, alkoholi joomine ja saunaskäimine. Talle avaldab muljet, kui täpselt eestlased kellaaegadest kinni peavad ja kui hästi on siin tagatud töötajate õigused. Saame lugeda ka sellest, kuidas Stephanie tutvus internetis täiesti juhuslikult Taneliga. Mõlemale meeldib romantika ja looduses uitamine, neil on sarnased huvid ja tõekspidamised. Nüüdseks on nad abielus ning naudivad teineteise seltskonda.
Lugu on väga südamlik: Stephanie kirjeldab värvikalt ja armsalt oma kohanemist Eesti inimeste elulaadi ja olmega. Raamatu lõpus on eraldi peatükk, mis annab hea ülevaate Setomaa ajaloost, religioonist, loodusest ja kultuurist.
***
Ilmunud: Hea Lugu, 2022
Tõlkinud: Marju Jõgeda ja Tanel Velli-Vällik
Leia e-kataloogist ESTER
Sirli Paimets
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja