Hoiatuseks lugejale: tegemist on tõsielulise looga, mille (sh tutvustuse) lugemine võib olla häiriv.
***
On aasta 2024, ma kannan lühikeste varrukatega pluusi ja lühikest seelikut, mu juuksed on eredalt värvitud, pea katmata. Peagi on aeg, sarnaselt tuhandete teiste Eesti naistega, minna tööle. Ma loen Rahaf Mohammedi kardinaalselt erinevast elust Saudi Araabia Kuningriigis, aga Rahaf ise ei ole minust erinev.
Ta on seitsmeaastane, kui õnnelik lapsepõlv lõpeb ning ema räägib talle esimest korda, et kõige hullem asi, mis tüdruklaps teha saab, on valjusti rääkida ja naerda. Tema vennad tormavad tema juurde, rusikad püsti, kui ta kogemata valjemat häält teeb. Vennad tohivad väljas maja ees mängida, jalgrattaga sõita ja pargis sõpradega grillida. Rahaf ja ta õed peavad kodus püsima. Kui Rahaf ütleb, et temagi tahaks jalgratast, on ta ema šokeeritud ja teeb talle selgeks, et tüdrukud ei sõida rattaga.
Kümneaastaselt saab Rahaf endale oma telefoni, aga ta vennad kontrollivad, kellele ja millal ta helistada tohib ning mida ta telefonis teeb. Ta ei tohi oma täiskasvanud toredale onule ust avada ega temaga omavahele jääda, sest too võiks tema aru määrida.
Ta on üheteistkümnene, kui tema 15-aastane õde Reem teeb katse kodust põgeneda. Rahaf peidab ennast kardina taga, kui ülejäänud pere Reemi julmalt läbi peksab. Hiljem viiakse Reem vaimuhaiglasse ning ta pole enam kunagi endine. Täiskasvanuna mõistab Rahaf, et isa on kasutanud oma tutvusi, et Reemi mõistust ravimitega nüristada.
Ta on kaheteistkümnene, kui tema vanem vend käsib tal lisaks abaya’le ning hidžaabile hakata kandma ka näokatet, niqab’i. Rahaf õpib valetama ja varjama ning mitte liigselt küsimusi küsima. See kaitseb teda, kui tal on esimene seksuaalne kogemus teise tüdrukuga, sest kui selline asi avalikuks tuleks, tapaks perekond ta au nimel. Au hoidmise koormat aga kannavad ainult tüdrukud ja naised.
Kolmeteistkümneaastaselt hakkab Rahaf vahel sõpradega salaja turul hulkuma, kuigi tüdrukud ei tohi otse ühegi müüjaga rääkida ega oma kauba eest ise maksta. Poisid ja mehed tänaval röögivad nende peale ja ahistavad neid, et nad saatjata väljas on. Kui koolis tuleb välja, et Rahaf’il on olnud suhteid tüdrukutega, läheb ta ema nii raevu, et mitmel korral peaaegu tapab ta. Ometi ei ole asi nii hull kui võiks, sest ema hoiab asja enda teada ega räägi sellest isale ja vendadele.
Sarnaste juhtumistega kulgeb Rahaf elu aastast-aastasse. Olen siin välja toonud vaid väikse valiku. Kas tema pere on lihtsalt julm ja vägivaldne? Ei, tegu on austatud ja heal järjel tavalise Saudi Araabia perega. On väga oluline mõista, et kõigi Rahaf sõbrannade elu on olnud samasugune. Neid eristab see, et Rahaf kuulub vähemusse, kes alistumise asemel on lapsest saati püüdnud aru saada: „Miks?”
Oma meenutustes lapseeast püüab Rahaf maailma mõista ja aru saada, miks tema ei tohi väljas mängida. Mida vanemaks ta saab, seda rohkem kuuleb ta saladusi, loeb netist keelatud teoseid ja arvamusi ning hakkab aru saada, et naiste olukorrale Saudi Araabias ei olegi õigustust. Ta loeb ennast ateistiks, aga ütleb siiski, et süüdi ei ole islam. Religioon ei esita sääraseid nõudeid. Kõige taga peitub Rahafi meelest meeste hirm.
„Mässaja” ei ole kerge lugemine, aga panen kõigile südamele see kätte võtta. Raamat on sisevaade hirmu najal seisvasse kultuuri ning oleks naiivne arvata, et säärased asjad ei saaks meie „turvalises Läänemaailmas” kunagi juhtuda. Olukord võib muutuda ootamatult ja kardinaalselt, näiteks nagu Iraanis 1970date lõpul. Oma ühiskonda peame ehitama ja kaitsema ise, iga päev, ning ulatama abikäe ka õdedele, kes kaugel maal kannatusi tundma peavad lihtsalt seepärast, et neil jätkus jultumust sündida tüdrukuna.
***
Ilmunud: Rahva Raamatu kirjastus 2024
Rahaf Mohammed „Mässaja“ e-kataloogis ESTER
Rahaf Mohammed „Mässaja“ OverDrive’is ingliskeelse audioraamatuna
Rahaf Mohammed „Rebel“ e-kataloogis ESTER
Hanna Laanes
Eestikeelse osakonna raamatukoguhoidja