Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓⇓
***
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Kenzaburō Ōe romaan algab süngetes toonides: inglise keele professor Mitsusaburo vaevleb Tokyos masendavate unenägude käes, tema naine on hakanud ohtralt viskit jooma ja langeb aeg-ajalt hirmu ja kurbuse seisundisse. Hiljuti on enesetapu sooritanud ka raamatu peategelase Mitsu lähedaseim sõber. Abielupaari olukord on seotud ka pere traagikaga: nende laps läbis raske ajuoperatsiooni ning jäi vaimselt ja füüsiliselt alaarenenuks ja on paigutatud hooldekodusse. Paralleele võib tuua autori enda elulooga, kelle heliloojast poeg Hikari on arengupeetusega autist – see on sügavalt autori elu ning kirjandusteoseid mõjutanud.
Pööre saabub, kui Mitsu noorem vend Takashi, kes on aastaid Ameerikas elanud, saabub tagasi Jaapanisse ning kutsub venda ja tema naist (ning noort austajas- ja sõpruskonda) endaga kodukülla. Plaanis on maha müüja osa lapsepõlvekodust ja alustada uut elu. Raamatus vastanduvad Mitsu allaandnud „hiirekese“ loomus ning Takashi mässumeelne, äärmuslik olemus.
Kuigi raamatus on rohkelt raskeid ühiskondlikke teemasid ja ka vägivaldseid juhtumeid-meenutusi, on Ōe küla elanikke ja mitmeid situatsioone kirjeldanud värvikalt, isegi humoorikalt. See pühib raamatult liigse sünguse ning on tunda inimlikkust tegelaskujude sisemaailmas. Lõbusamatest toonidest aimu andmiseks toon välja näiteks artiklist „Rahuldamatu söögiisu all kannatav naine“ järgneva lõigu, mis kirjeldab ajakirja kaudu tellitud klosetipotti „Mugav kasutada“:
„Asetades selle jaapani stiilis klosetipotile, peaks kasutaja saama üsna lääne stiilis potil istuda ning ilma põlvi väga kurnamata oma häda ära teha. Naine kavatses selle kinkida Jin’ile „Jaapani kõige suuremale naisele.“ Kuid probleem oli selles, kas selle „Mugav kasutada“ klosetipoti kerge metalltoru üle saja kolmekümne kilost kehamassi välja kannatab ning kas vanamoodsale Jin’ile on üldse võimalik sellise poti kasutus selgeks teha.“
Autori väljenduse rikkusest annab aimu ka lause: „Piinlikkust tundes seadsime me ülemmungaga sammud aidahoone poole, haisedes küüslaugu järele nagu tuldpurskav monstrum ulmefilmis.“
Raamat sobib hästi neile, kes huvituvad sügavamalt jaapani kultuurist, mõttemaailmast ja ajaloolisest taustast ning soovivad mõtlemapanevat ja mitmekihilist lugemiselamust.
***
Ilmunud: Koolibri, 2014
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER.
“Sajandi mäng” ilmus sarjas “Ajavaim”. Loe ka teisi selle sarja raamatuid:
- J.G. Ballard. Päikese impeerium, 2014
- J.G. Ballard. Crash, 2013
- Joris-Karl Huysmans. Äraspidi, 2013
- Roberto Bolano. Metsikud detektiivid, 2013
- Mihhail Šiškin. Izmaili vallutamine, 2012
- Sherwood Anderson. Winesburg, Ohio, 2012
- Italo Calvino. Kui rändaja talvisel ööl, 2012
- Julio Cortázar. Salarelvad, 2011
- William Burroughs. Alasti lõunasöök. 2011
- Irvine Welsh. Trainspotting, 2010
- Herta Müller. Hingamise kiige, 2010
- Nadine Gordimer. July rahvas, 2010
- Dashiell Hammet. Malta pistrik, 2010
Laura Vunk
Nurmenuku raamatukogu
raamatukoguhoidja
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Vaga raske lugeda. Lugu vaomselt alaarenenud lapsest. Kuigi raamat on saanud Nobeli auhina minule see ei meeldinud.
Küllaltki huvitav raamat, mis viib meid teistsugusesse kultuuruumi Jaapanisse. Mitmekihiline raamat, milles on käsitletud isiklikke suhteid ja ühiskonnas toimuvat, ajalugu ja tänapäeva. Tekkis kujutlus metsa läheduses olevast talust, kus elumaja ja suur ait. Ei pidanud seda normaalseks, et Takashi astus oma vennanaisega seksuaalsuhtesse ja varem oli olnud õega sellistes suhetes.
Miskipärast oli raske lugeda. Olen palju lugenud Jaapani ajaloost, aga soravamaid ja lihtsamaid kirjatükke. Lugedes tundub nagu muinasjutt, kirjastiil ei tekita tunnet, et tegemist võiks olla reaalsusega.
Vajab süvenemist, kergelt ülelibisedes läheb palju kaduma. Ilmselt loen uuesti.
Mõnele meeldib lugeda neid pikki sisekaemusi. Sellest tardub ülejäänud elu. Jaapanlik psühholoogia.
Raskemeelne lugemine.
Imestan, kui palju võib inimene endasse süüvida. Kui palju jätta ütlemata, millest tekib ebamäärane suhe aastateks. “Kas ma ütlen nagu on päriselt.” Ja nad ei ütle!
Raske on lugeda neid enessesüüvimise lugusid . Ei meeldinud need pikad isiklikud suhted ja ajalooliste ja ühiskondlikke tragöödia sündmuste kirjeldusi.
Piinarikas lugemine. Huvitav paralleel oli poerüüstamine maailmarevolutsiooni sildi all.
Soovitan lugeda inimesel, keda huvitab jaapani filosoofia, ajalugu ja kellel on palju vaba aega.
Palju keerulisi lauseehitusi, täiend- põim jne konstruktsioone. Palju võõrapärast loodust ja võõraid mõtteid, raske jälgida, vajab lugemisel vaikust, aega ja süvenemist.
Meditatiivne lugemine hoopis teisest kultuuriruumist. Jaapan on siiski kauge ja võõras kultuur, millega puutub vähem kokku. Peategelase mõtisklused olid samas siiski omased ka mulle ning ei tekitanud võõrastust. Ilmselt oli palju sellist, mis puudutas Jaapani ajalugu, millest ei saanud täielikult are, kuna see on lihtsalt võõras ajalugu ja kultuur. Paralleelid uue ja vana ülestõusu vahel, mis raamatus tekkisid olid huvitavad.
Nõudlik lugemine, mis eeldab lugejalt tugevat kaasamõtlemist. Häid emotsioone siit ei saa, aga pakub küllaga uusi mõttekohti.
Soovitan lugeda. Hoopis teistsugune mõttemaailm. Palju on juttu häbist – tundub et Jaspani kultuuris on sellel meie omast tähtsam koht. Vaatasin ka videot raamatus nimetatud tantsust – nenbutsu odori , andis lisatausta.
1960. aastate alguses / keskpaigas Jaapani väikelinnas aset leidvas romaanis on kujutatud kahe venna võitlust ajaloo tähenduse ja oma linna tuleviku pärast. Näib, et igaühele on määratud roll (ajaloo ja universumi loomulike, kohutavate voolude järgi) – Mitsu, kiretu kehtestamisfiguuri roll; Takashi, revolutsioonilise tegelase ja traagilise märtri roll.
Raamatu kõige köitvam ja liigutavam aspekt on kahe venna suhe. Sageli näib, et neil kahel on võim üksteist päästa, kuid traagiliselt ei suuda nad seda teha, sest nad elavad lepitamatute maailmavaadetega maailmades.
Raske lugemine, aga rasketest asjadest lugemine ei peagi kerge olema. Hea on leida endas pisuke empaatiat — see päästab…