“Vanga – pime selgeltnägija” koostanud Anneli Sihvart

Vanga, sünninimega Vangelija Pandeva Dimitrova (03.10.1911–11.08.1996) oli pime Bulgaaria müstik, selgeltnägija ja ennustaja. Vanga sündis Strumica linnas, mis 1911. aastal kuulus Ottomani impeeriumi koosseisu. Tänapäeval asub linn Makedoonia territooriumil. 1941. aastal kolis Vanga Bulgaariasse Petriči linna. Vanga oli enneaegne laps. Arvati, et ta ei jää elama ning tolleagsete traditsioonide tõttu ei pandud talle esialgu nime. Vanga jäi siiski elama ning sai nimeks kreekapärase Vangelia.

Tema isa oli Bulgaaria sõjaväelane. Ema suri varakult sünnitusel. Lapsepõlves oli Vanga tavaline tüdruk, kaasaegsete iseloomustuse järgi oli ta intelligentne siniste silmade ja heledate juustega laps. 12. aastaselt jäi Vanga suure keeristormi kätte. Tema silmadesse sattus rohkesti liiva ja tolmu, ning ta kaotas osaliselt nägemise. Peale mitmeid operatsioone ja kaed kadus nägemine lõplikult. Sellest sai tema elu pöördepunkt. Aastal 1925 kolis Vanga Zemuni linna pimedate varjupaika, kus veetis kolm järgnevat aastat. Ta õppis seal lugema, klaverit mängima ja toitu valmistama.

Kui Vanga võõrasema 1928. aastal suri, pöördus naine tagasi koju, et hoolitseda oma nooremate õdede ja vendade eest. 1939. aastal haigestus ta meningiiti. Arvati, et ta sureb, kuid ta paranes täielikult ja hakkas tulevikku ennustama. Vanga väitis, et saab informatsiooni mingi mitte-inimese hääle kaudu. Ta ütles, et suhtleb maavälise tsivilisatsiooni esindajatega, kes on saledad ja ilusad, ja pärit planeedilt Vamfim. Teise maailmasõja ajal hakkas Vangat külastama palju inimesi, kes said temalt infot oma lähedaste saatuse kohta. 10. mail 1942 abiellus Vanga Dimitǎr Gušteroviga ja kolis elama Petriči külla, kus ta peagi sai väga tuntuks. Varsti tema mees mobiliseeriti ja viidi aega teenima Kreekasse. Hiljem langes mees alkoholi küüsi ning peale võitlusi erinevate haigustega ja Vanga ravitsemist siiski lõpuks suri. Vanga ise suri 11. augustil 1996. Matustele kogunesid suured rahvahulgad, kelle seas oli palju prominentseid isikuid. Vastavalt Vanga testamendile avati tema Petriči majas muuseum.

Vanga oli kirjaoskamatu, kuid ta teadis palju selliseid asju, mida ei oleks olnud võimalik lihtsalt teada. Sofia Ülikooli andmeil on tema ennustustest koguni 85% täkkesse läinud. Väidetavalt nägi ta ette:
• Nõukogude Liidu lagunemise
• Boriss Jeltsini võimuletuleku
• 1950. aastal ennustas ta, et „Maakera külmad piirkonnad muutuvad soojaks ja vulkaanid ärkavad. Tohutu laine katab suure ranniku, kus on inimesed ja linnad, ja kõik kaob vee alla.”
• Stalini surma
• 2000. aasta augustis toimunud allveelaev Kursk huku. „Sajandivahetusel, 1999. või 2000. aastal katab vesi Kurski ja kogu maailm nutab selle tõttu.”
• Venemaa erilist staatust maailmaajaloos, „Kõik sulab nagu jää. Ainult üks jääb püsima – Vladimiri kuulsus, Venemaa kuulsus…
• 1989. aastal nägi ette ka 9/11 rünnakute toimumist Ameerika Ühendriikides: „Õudus! Õudus! Ameerika vennad langevad, kui teraslinnud neid ründavad. Hundid uluvad põõsas ja süütute veri voolab.” Põõsast on tema ennustuste seletajad tõlgendanud kui tolleaegset Ameerika president Bush’i (bush ing.k. – põõsas).
• Enne surma ennustas Vanga Kolmanda Maailmasõja algust ja hävingut Euroopale; „Sõda algab 2010. aasta novembris ja lõppeb 2014. aasta oktoobris. See algab nagu tavaline sõda, seejärel muutub tuumasõjaks ja keemiasõjaks.”

Raamatus on veel ka hulgaliselt toiduretsepte ja retsepte erinevate haiguste raviks. Esimesi lehekülgi läbi lugedes oli päris kõhe tunne, kuidas on võimalik, et üks (pime) inimene kõiki selliseid asju teada võib. Olgugi, et omal ajal kahtlustati sedagi, et tema jaoks töötas suur hulk inimesi, kes kõik vajaliku välja uurisid, kuid teatud isiklikke ja peresiseseid asju ei ole võimalik ju kusagilt teada saada ja välja uurida. Kokkuvõtteks võib öelda, et see on väga huvitav raamat, mis võiks peale lugemise olla kindlasti ka enda riiulil olemas, kasvõi lihtsalt selleks, et üritada ravida näiteks erinevaid valusid, seenhaigust ja alkoholismi looduslikel meetoditel. Kas need ka aitavad, ei oska kahjuks öelda, kuid hullemaks nende proovimine vaevalt asja teeb.

Triin Soom
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga