Tegemist on Olev Remsu belletriseeritud memuaaridega 1960. aastate Tartu Supilinna elust. Autor on oma romaani liigitanud mälestusromaaniks.
Peategelane Kolla on murdeeas noormees, kelle ümbruses elab ja liigub värvikas Supilinna seltskond. Elasid seal põhiliselt esimese-teise põlvkonna linlased, kelle eluviis oli kohati üsna maalähedane: tänaval siblisid kanad ja aedikus kosusid põrssad. Selle kirju tegelaskonna hulgas olid Kolla omaealised sõbrad ja poolsõbrad, naabritüdrukud, oma Supilinna rets ja oma Supilinna konstaabel ja igasugust muud masti elanikud. Kuigi seltskond oli väga mitmekesine ja vaene, hoiti kokku. Supilinna vaim oli sealsele elanikkonnale tähtis. Eraldi tegelasena on raamatus Emajõgi oma üleujutustega ja raudtee oma rongidega.
Kolla on rikka fantaasia- ja õiglustundega poiss. Ja sellise poisiga juhtub igat. Need kirjapandud juhtumised on värvikad, vaimukad, nukrad ja elurõõmsad. Sellise tegusa ja nutika poisi jaoks elu juba üksluiseks ei lähe. Kuna peategelane käis kesklinna „paremas“ koolis, siis saame aimu ka Tähtvere kandi tolleaegsest elustandardist.
Raamatut lugedes tekib mõtteparalleel O. Lutsu jutustusega „Tagahoovis“, kuigi aeg on mitmeid aastakümneid edasi läinud ja riigikordki hoopis teine.
„Supilinna poisid“ on autori mineviku mõtestamine teismelise poisi mõttemaailma läbi.
Olev Remsu on Kolla-nimelist tegelast kasutanud ka varasemas teoses. Tartu-romaanis „Musketäride muundumised“ (ilm 2008) on peategelane viis-kuus aastat vanem. Seda raamatut passib lugeda peale „Supilinna poisse“, mille mõtteline järg ta ongi.
Virve Edro
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER