Maarja Kangro järjekorras teine novellikogu sisaldab seitset novelli, millest kuus on varem ilmunud kas Loomingus või Vikerkaares aastatel 2010–2012.
Novellid võivad ühes raamatus olla väga erinevatel teemadel ja nii osutub keeruliseks kogu teose kohta midagi üldistavat öelda. Selle raamatu puhul leiab siiski motiive, mis kogumiku tervikuks seovad. Kõigepealt jutustaja. Mõni novell on kirjutatud mina-vormis, nagu näiteks niminovell „Dantelik auk“. On ka neid, kus peategelane on kolmandas isikus ja tal on konkreetne nimi, nagu näiteks novelli „Saluut“ peategelane Rebane. Need on noorepoolsed naiskirjanikud, isegi Rebane, kellest ei saa tükk aega aru, mis soost see tegelane on. Ainukeseks erandiks absurdimaigulise novelli „Žürii“ luuletajast tegelane Rain Iiris.
Peategelastest kirjanikud (ei tahaks öelda kirjaneitsid), on mingil määral puntras oma isikliku eluga, neil pole päris õnnelikke suhteid. Niminovellis on mina-jutustaja koos oma partneriga Islandil puhkusereisil, aga see on selline väevõimuga koos olemise lugu, kumbki on teisest juba tüdinud. Kõik tegelased on moodsad üksikud linnainimesed, kes kõnnivad ühest suhtest teise, neil pole lapsi ega ole nad ka õnnelikud oma vabaduse üle. Novellis „Homaarid kahele“ viib üksildustunne lausa ebaviisaka käitumiseni restoranis, autor on oma tegelase suhtes üsna halastamatu. Kõikides lugudes juhivad need naised autot, selgi tundub oma tähendus olevat.
Üks läbiv teema on kindlasti autori suhe oma loomingu väljundisse, raamatusse. Raamat on ju kinkimise objekt, aga võib ka näiteks välissaatkonnas virnas seisma jääda. Pole sugugi ükskõik, kelle kätte see satub ja kuidas temaga käitutakse. On valus korjata tänavaporist üles oma pühendusega teos, mis äsja välismaalasest kolleegile kingitud, nagu novellis „Giulio ja Leedu küsimus“.
Maarja Kangro stiil on vahe, sõnavaras kõnekeele elemente, slängi ja võõrkeelseid tsitaate, kuid pole kahtlust, et autori eesti keel on perfektne. See on üks lahe lugemine, kuigi sisult tõsine ja kõnetab ehk enam vaimuinimesi. Võib soovitada neile, kel paksude romaanide jaoks aega pole.
Anne Oruaas
Paepealse raamatukogu
raamatukoguhoidja
Leia raamat e-kataloogist ESTER
Veel Maarja Kangrolt:
Ahvid ja solidaarsus. Eesti Keele Sihtasutus, 2010
Heureka. Eesti Keele Sihtasutus, 2008
Kunstiteadlase jõulupuu. Eesti Keele Sihtasutus, 2010
Kurat õrnal lumel. Verb, 2006
Puuviljadraakon. Koolibri, 2006
Tule mu koopasse, mateeria. Eesti Keele Sihtasutus, 2007