20. sajandi eesti kirjanduses omas Hugo Raudsepa (1883- 1952) looming tähtsat kohta, eriti tema näitekirjandus. Proosat on kirjanik kirjutanud palju vähem kui näidendeid.
Luuletustega alustas Hugo Raudsepp juba 1901. aastal ja 1907. aastal algas tema ajakirjanikuaeg. Palju on kirjanduse- ja teatrialaseid artikleid, följentone ja vesteid. Ta on kirjutanud ka kaks romaani, mõlemad on nüüd „Eesti romaanivara“ sarjas uuesti välja antud.
Hugo Raudsepa loomingu käsitluses on tema kohta väidetud:
„Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. “
http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/raudsepp.htm
Ülo Tonts on romaani järelsõnas märkinud, et „Imbi“ ilmumisajal autor alles otsis oma paika kirjanduses. Esmatrükk ilmus Tallinnas 1920. aastal, millal Raudsepp ajakirjaniku ja följetonistina kasutas kirjanikunime Milli Mallikas.
„Pikka aega Noor-Eesti vaimsusest kantud suund kirjanduses oli end paljuski ammendanud. Märku andsid soov ja vajadus jälle realistlikumalt kirjutama hakata. Üsna peidetult küll. Aga märke niisugusest üleminekuajast võib ka „Imbit“ lugedes tähele panna.“
Autor käsitleb raamatus vaid kolme tegelase omavahelisi suhteid, olustik on täiesti välja jäetud. Tähtis osa on siin looduskirjeldustel, mis annavad edasi peategelase meeleolu. Tegevus toimub suvest sügiseni ühes mereäärses suvituslinnas, kus kultuuriüritusi külastanud ajakirjanik Heino Runo ja Imbi leiavad üksteisega väga sobivat. Kui ka Heino üliõpilasest naabril Hansul tekib huvi Imbi vastu, ongi moodustunud armukolmnurk. Kahlustused ja armukadedus mürgitavad noore armastuse.
Heino Runo päevaraamat jutustab:
„Olid silmapilgud, kui mu süda jooksis sooja inimese verd, aga mu huuled olid kokku surutud: mu karjatusi ei ole keegi kuulnud. Ma ei kerjanud kunagi elult. On hea, kui sul ei ole enesele midagi ette heita, on õnn tunda väärt iseennast. Mis on minul sellega tegemist, et elus kaaluvad rohkem teised väärtused kui need, mida mina pidasin väärtuseks.“ (lk.119)
Lõpetaks Ülo Tontsi sõnadega:
„Kauaks varju jäänud raamatu uus ilmumine tuletab meelde, et oleme rikkamad kui arvame ja teame.“
Malle Järv
Laagna raamatukogu
raamatukoguhoidja
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sarjas “Eesti romaanivara” 2012-2013 ilmunud raamatud:
- Helena Ranna. Keha ja vaim. 2013
- Edgar V. Saks. Armuke. 2012
- Helga Pärtli-Sillaots. Tee viib järveni. 2012
- Helmi Mäelo. Vallaslaps. Eevi Altma abielu. 2012
- Leida Tigane. Sõber mereröövel. 2012
Eesti autoreid e-raamatukogus ELLU: