Ilmselt ootasid paljud lugejad pikisilmi H. Grabbi mälestusteraamatutele “Vabariigi laps” (2008) ja “Seitse retke isamaale” (2010) järge, nüüd on see lõpuks ilmunud.
Kujunduselt küll tagasihoidlik, on raamatu sisu autorile omaselt väljendusrikas ja kaasahaarav.
Raamatu sissejuhatuses ütleb autor: “Mäletada ja mäletatut kirja panna on vastu seista unustuse pimedale ööle, mis neelab kõik me elusündmused ja ka meid endid. Hoida mälu nagu lampi heitmas valgust möödunud ajale nii kaua kui võimalik, haarata mälu valgussõõri nii palju kui on jaksu, sest unustus on lõputu pimedus.”
“Seisata, Aeg!” on “Vabariigi lapse” otsene järg. Sündmustik jätkub kohast, kus “Vabariigi laps” lõppes-jõudmisega Tallinnast lahkunud põgenike laevaga sõjakeerises olevale Saksamaale.
Autori teekond jätkub Praha ja Regensburgi kaudu Ameerika okupatsioonitsooni Švaabimaale Geislingeni linnakesse. Saame kaasa elada elule põgenikelaagris, mis loodi 1945. aastal ameeriklaste algatusel (koondas ligi 5000 eestlast ). H. Grabbi lõpetas kõrgetasemelise Geislingeni Eesti Gümnaasiumi, tegi hoolega sporti. Geislingenis elasid mitmed eesti kirjanikud: Henrik Visnapuu, Pedro Krusten, Arnold Sepp. P. Krusteni 1952. aastal ilmunud romaani “Inimese hoidja” tegevus toimub Geislingenis. Saame ülevaate ka H. Grabbi noorpõlve lugemiselamustest (F. Dostojevski, E. Zola, J. London, A. H. Tammsaare jt.).
Ameerikasse rännates tuli autoril maitsta töölise leiba Seabrooki hiigelfarmis koos sadade eestlastega, kaevata kraave. Järgnevad kolledžiõpingud Missouris, seejärel võime kaasa elada tema elukäigule New Yorgis ja Washingtonis. Oli tegev korporatsioonis “Rotalia”. Ka poliitikaga tegelemine polnud H. Grabbile võõras. Oma raamatus kirjeldab ta kohalike noorete eestlaste poolt J. F. Kennedy presidendiks valimist toetava komitee asutamist ja tegevust. Saame ülevaate Eesti Üliõpilaskomiteest ja H. Grabbi tööst Vilistlaskogu esimehena.
1957-1967 töötas autor Kongressi Raamatukogus, 1970ndate teisest poolest tegi pidevalt kaastööd Vabadusraadiole. Toimetas ja kirjastas eesti kultuuriajakirja “Mana”.
Erilise soojusega kirjutab autor oma abikaasast, lastest ja lastelastest.
Raamatu lõpuosas kirjeldab autor oma tagasitulekut Geislingeni ja kohtumist Noorusega – talle omasel moel – reaalsus põimituna kujutluspiltidega.
“Mälestused on kirjanduslik looming, mis jääb pärast autori surma ilma kapteni ja kindla kodusadamata laevukesena hulpima aja lõputus ookeanis” (H. Grabbi).
Jääme põnevusega ootama järgmisi raamatuid!
Ilusaid lugemiselamusi!
Alvar-Jaanus Tamm
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
- H. Grabbi tegevus eestluse elushoidmisel ja kultuuripärandi säilitamisel on toonud talle igati teenitud tunnustuse: 2000. aastal Valgetähe III klassi ja 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.
- 2008. aastal sai raamatu “Vabariigi laps” eest Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia. “Seitse retke isamaale” jõudis Kultuurkapitali aastapreemia viie kandidaadi hulka.
- 2012. aastal määrati H. Grabbile Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia.