Bengt Jangfeldt “Mäng elu peale: Vladimir Majakovski ja tema lähikond”

Eesti kirjanik Veiko Märka on ühe loo oma Vene klassika sarjas pühendanud Venemaa NEPi aegsele kirjanike ringkonnale. Kasutades kujundina Tšehhovi kirsiaeda, mille päris Majakovski ning kuhu püüdsid mitmed kirjanikud kirsiraksu tulla. Lugu lõppeb tõdemusega: “Vaat, missugused vastuolud valitsesid Venemaal NEPi ajal! Ühel polnud kirsse, teisel redelit, kolmandal jäi jälle mõistust napiks. Aga parteisse astuda tahtsid kõik.“ (Armastuskunsti suured võlurid, lk 47)

Kuidas olid päriselt lood selle vene luuletaja, futurismi silmapaistvaima esindaja, oma aja väljapaistva dramaturgi, stsenaristi, režissööri, kinonäitleja, kunstniku, ajakirjaniku ja toimetaja, ühesõnaga multitalendi Vladimir Majakovski elus, sellest saab põhjaliku ülevaate Rootsi slavisti Bengt Jangfeldti poolt 2007. aastal avaldatud rohkete fotode, joonistuste ja karikatuuridega illustreeritud mahukast teosest. See 2011. aastal Anu Saluääre tõlgitud raamat on ka ainuke eestikeelne biograafia, vaid 36-aastaselt elust lahkunud Majakovskist, mis kajastab revolutsiooni esipoeedi iseloomu ja eraelu neid külgi ning tahke, mis salati varasemates ametlikes biograafiates maha kui nõukogude moraalile ning töölisklassi eeskujule sobimatud. Ja neid tahke juba jagub.

Majakovski kõrval on selle raamatu teiseks peategelaseks temast kaks aastat vanem, iseteadliku ning püsimatu iseloomuga ja suhetes vabameelne Lili Brik – juudi päritolu tütarlaps, kes juba gümnasistina mõjus igas vanuses meestele nõiduslikult. Majakovski tutvus Lili ja tema abikaasa Ossipiga 1915. aastal Petrogradis ning „armus igaveseks ajaks Lilisse“ nagu meenutab raamatus Lili õde Elsa. Elsa oli kutsunud Majakovski oma õe ja õemehe juurde luulet deklameerima, et murda nii nende vastuseisu oma suhtele selle nende meelest, ülbe ja tahumatu poeediga. „Majakovski probleem“ Žukovski tänava korteris lahenes, kuid mitte nii, nagu seda oli ette kujutanud Elsa.

Bengt Jangfeldti raamat keskendub Vladimir Majakovski ja tema „perekonna“ omavahelistele suhetele, suhetele naistega, teiste poeetide ja kriitikutega, loomingulisele tegevusele, reisidele ja ringreisidele Venemaal, Euroopas ja Ameerikas, armukadedusele ning hakkamasaamisele oma tunnetega. Kõige selle taustal paljastuvad ka uue kommunistliku Venemaa ülesehituseks kasutatud intriigid ja vandenõud, millega Stalin haaras võimu oma raudsesse rusikasse. Meieni jõudvad seigad Majakovski eraelust, kirjanduslikest- ja poliitilistest seisukohtadest, soovidest, püüdlustest, mõtetest ja tunnetest on kirjutatud „elavaks“ hea ajastu- ning stiilitunnetusega, kasutades allikana Majakovski loomingut, kirjavahetust, teda tundnud inimeste mälestusi, arhiivimaterjale jne.

Äärmiselt põnev, eeskätt eraeluline raamat loomingulise inimese elust, armastusest ning paraku ka pettumusest uues sotsialistlikus reaalsuses, mida ta ideede tasandil nii tulise õhinaga oli toetanud. Seda raamatut on kaanest kaaneni lugemise asemel ka niisama mõnus lehitseda ja ainult tükati lugeda. Soovitan kõigile vene kirjanduse, kunsti-, kultuuri- ja ajaloohuvilistele ja ka neile, kellele meeldib lugeda mälestusi ja elulugusid.

Tänavu 19. juulil täitub Vladimir Vladimirovitši sünnist 120. aastat.

Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna
bibliograaf

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga