Väärt haikuraamatuid ilmub eesti keeles vähem kui võiks. Üks viimaste aastate säravamaid komeete Eesti haikutaevas on Siim Pauklini palju tähelepanu pälvinud mõistatusliku pealkirjaga „Aheldatud Jõgeva“, mis on ilmunud Jumalikud Ilmutused kirjastuse alt trükituna print-on-demand tehnoloogiat kasutades ökopaberile. Üldiselt nii keskkonnasõbralik lähenemine kui ühe paberraamatu puhul võimalik, mis ühtlasi tähendab suhteliselt ilmetut välimust ja väheütlevat, anonüümset kujundust, mis raamatupoe riiulitel pilku just ei püüa. Raamatu puhul on küll sisu olulisem kui välimus ja „Aheldatud Jõgeva“ juures sisu selgelt domineerib vormi üle, mis pole JI sarja puhul üldsegi mitte midagi erakordsest, vaid pigem norm enamike selles sarjas ilmunud vaimustavate ja vahel veidi kummaliste luuleraamatute puhul.
Kuigi isegi raamatu alapealkiri on „Haikud“, ei pruugi „Aheldatud Jõgeva“ puristide jaoks haikuluuleks klassifitseeruda, kuna Pauklin ennast haiku reeglite järgimisega ei vaeva. Silpide loendamisse on Pauklin suhtunud vabalt ja loominguliselt, ta ei kasuta alati traditsioonilist 5-7-5 kuju ja üldse mitte kolme kiilaka Künnapi/Rooste/Sinijärve mõttevälgatusest sündinud eesti haiku 4-6-4 kuju, küll aga igasuguseid muid variante, näiteks 5-5-7, 6-5-5, isegi 3-3-3 jne. Aga kes see ikka luuleraamatut lugedes tahab silpe kokku arvutada, tähtsam on mida nende silpidega öeldakse. Ja see on Pauklini tugevaim külg. Ka sisu poolest on Pauklin traditsioonidest üpris kaugele triivinud, ta ei kujuta inimese ja looduse vahekorda, vaid pigem manab esile pildikesi Eesti inimeste elu-olust, mis küll vastab päris hästi eesti haiku ideele.
„Aheldatud Jõgevas“ on haikud jaotatud peatükkidesse koha või tegevuse järgi, näiteks „tööl“, „arsti juures“ või „söömas“. Üks haiku lehekülje kohta, kokku 102 luuletust. Nagu öeldud, loodusluulet eriti ja aastaaegu üldse siit ei leia, küll aga inimest kaasaegses linnakeskkonnas. Mis on ka mõistetav, viibivad ju inimesed tänapäeval märksa vähem looduses kui 17. sajandi Jaapanis ja linn on muutunud loomulikuks keskkonnaks ka kunagise maarahwa jaoks. Raamatus on kujutatud igapäevaseid situatsioone Eesti elust, mis toob kaasa palju äratundmisrõõmu (või kurbust). Pauklini haikud on lakoonilised, väga täpsed ja tabavad (kuigi omaette küsimus on, kas on üldsegi võimalik kirjutada 17 silbiga ja mitte-lakooniliselt), ta suudab visandada mõne napi sõnaga üllatavalt laiahaardelise pildi. Kohati tekitab lausa hämmastust, kuidas saab nii väheste silpidega nii palju öelda. Üks haiku paneb sügavamalt mõtlema tänapäeva ühiskonna ja selle erinevate tahkude üle kui neljaleheküljeline ühiskonnakriitiline essee Sirbis. Pauklin ei anna otseselt hinnangut (sellele seab mõistagi teatavad piirangud juba haiku vorm kui selline), pigem näitab, mis toimub, ja seisukoha võib lugeja ise võtta. Ja kuigi Pauklini haikud on selgelt omased Eesti elule, siis kindlasti on need suure üldistusjõuga ja kehtivad globaliseerunud maailmas laiemalt. Kas ma seda juba mainisin, et need on väga tabavad? Samas jätab Pauklin ruumi lugeja kujutlusvõimele, mitmeid haikusid võib erinevalt mõista ja tõlgendada, olenevalt lugejapoolsest rõhuasetusest.
Ehkki mõned teemad Siim Pauklini esimeses ja seni ainukeses ilmunud raamatus on kurvemapoolsed või mõtlema ärgitavad, ei ole tegemist luulevormis ühiskonnakriitikaga või maailmaparandamise sooviga, vaid lõbusa lugemisega, eeskätt mustema huumori sõpradele. Tuleb vaid nautida autori sõnaosavust ja raamat tervikuna tekitabki hea tuju ja veab suu vägisi naerule.
Mõned näited. Pauklin kirjeldab tabavalt tänapäevaseid tendentse
esimene lause
lapse suus tere
kallid vaatajad
puudutab sotsiaalselt tundlikke teemasid
abordikliinik
umbrohi lillepeenral
hoolsalt kitkutud
või lihtsalt argiseid juhtumeid
pungil täis parkla
viisakusavaldusteks
ei jätku ruumi
siit võib leida eneseirooniat
riidepoe müüja
astub mind nähes
odava kauba juurde
ja lihtsalt vaimukat sõnademängu
rannas peesitab
nagu suur ja paks hüljes
suur ja paks hüljes
***
Ilmunud: Jumalikud Ilmutused, 2011
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Andrus Heintalu
Pirita raamatukogu juhataja