Tõepoolest – taimed teavad, näevad, haistavad ja tajuvad. Taimed teavad, milline on neid ümbritsev maailm. Mitte nii nagu loomad, sest taimedel ei ole kesknärvisüsteemi. Seetõttu on nende sõnade tähendus ja kasutamine seoses taimedega ebatraditsiooniline, provokatiivne, ent teaduslikult tõestatud.
Taimedel on ellujäämiseks välja kujunenud keerukad taju- ja kohanemissüsteemid, mis võimaldavad neil reguleerida kasvu vastavalt muutuvatele tingimustele (ilmastikuolud, pealetükkivad naabrid, ründavad kahjurid), sest oma kasvukohast paremasse keskkonda kolida nad ei saa.
Raamatus käsitletakse taime- ja inimmeeli paralleelselt. Esitatud on taimebioloogia ajaloolised ja tänapäevased seisukohad ning põnevad teaduslikud katsed ja uuringud.
Taimedel on võime talletada bioloogilist infot ja seda taasesitada, nagu kärbsepüünis saaki püüdes või puud õigel aastaajal õitsemiseks. Taimedel on meeles mineviku nakkused, vigastused, ilmastikutingimused. Taimed teavad, kui neil põua ajal tekib veepuudus.
Toitumiseks ehk valguse saamiseks peab taim toidu suunas kasvama. Kuidas taim aga teeb kindlaks, kas ta viibib valguses või pimeduses või millal on kevad, sügis?
Ülevaade antakse pimedatest mutanttaimedest ja kurtidest taimedest. Kas ja missugune mõju on Jimi Hendrixil ja Led Zeppelinil taimedele?
Mis värvi valgus mõjutab taime õitsemist vaid sekunditega? Miks on “tomatiperfüüm” nii vastupandamatu ühele parasiittaimele?
Kuidas taim teab, kuhupoole juuri ajada ja võsu kasvatada? Viimase välja selgitamiseks on taimi ka kosmosesse viidud. Ja kõik need vastused on vaid raamatu lugemise kaugusel.
***
Ilmunud: Äripäev, 2013
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Lõpetuseks tantsivad taimed: Professor Wilhelm Pfefferi film aastatest 1898-1900
Helen Kena
Eestikeelse kirjanduse osakond
raamatukoguhoidja