Witold Szablowski “Mõrtsukas aprikooside linnast: Reportaažid Türgist”

mõrtsukas-aprikooside-linnast-reportaažid-türgist

Seal, kus lõppeb Haljand Udami raamatu ajajoon, jätkab suurepärase napi, kuid täpse stiiliga poola ajakirjaniku Witold Szablowski raamat kaasaegsest Türgist. See poola kirjandusele iseloomulikus reportaažižanris kirjutatud silmapaistev raamat on Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelsekirjanduse osakonnas olemas ka vene keelde tõlgituna. Eesti keelse tõlke on oma kulu ja kirjade ning Poola Raamatu Instituudi toel välja andnud tunnustatud poola keele tõlk Hendrik Lindepuu.

Mõlema riigi rahvusvärvides kaanekujundusega raamatust leiab ajakirjanduslikud lood ja pildikesed tänase Türgi elust. Need on lood tabuteemadest – naistest, seksuaalsusest, usust, ühiskonna tavadest ja neid murda üritavatest inimestest, mis aitavad mõista, milliseks on kujunenud türklaste mõttemaailm islami ja lääne vahel. Ka põgenikest ning Euroopasse põgenemisest on üks reportaaž. Raamatust leiab ka lugusid, mis seovad Türgit ja Lechiat ehk Poolat, nagu türklased, seda riiki nimetavad; lugusid isikutest ning sündmustest, mille kaudu on Türgi jõudnud sügavamale poolakate teadvusesse.

Niisamuti, nagu seovad mitmed sündmused lähiajaloost Türgit ja Poolat, on ka Eestil ja eestlastel oma isiklikum side Türgiga. Eestlaste teadvusesse jõudis Türgimaa seal võitlema pidanud soldatite ja soldatilaulude kaudu, mis loodud Vene-Türgi sõdades, eelkõige aastatel 1853-56 toimunud Krimmi sõjas. Samuti jõudsid väljarändajad Eestist rajada asundused Karsi ja Erzurumi, mis täna kuuluvad jälle Türgile. Pikemalt saab nendest asundustest lugeda Eduard Vilde, Eduard Bornhöe ja Aarand Roosi reisikirjadest.

Ka „Estonia“ teatri laulja Alma Veltmann veetis mõned aastad 1919-1921 Türgis ning esines isegi haaremis, nagu võib lugeda tema mälestuste raamatust „Jäljed mälestuste rannal : minu lavateekond “Estoniast” laiemasse maailma„. Elust Türgis räägib ka Rootsist Türgi lõunarannikule Kasi linna kolinud Eduard Tubina lapselapse Eino Tubina elulooraamat „Teisal“. Oma Türgi reisist on raamatu kirjutanud ka Eduard Vilde, Jaan Lintrop, Oskar Kruus ning Ellen Niit ja Jaan Kross. Kõige uuemaid sissevaateid Türgi ühiskonda pakuvad Brigitta Davidjants ja Hille Hanso.

***
Ilmunud: kirjastus H. Lindepuu, 2015

Vaata eestikeelse või venekeelse tõlke leidumust e-kataloogist ESTER

Liina Haas
Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna bibliograaf

Vaata ka teisi Tallinna Keskraamatukogus olevaid raamatuid, mis räägivad Türgist või türgi kultuurist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga