Andy Weir on ameerika kirjanik, kes on saanud tuntuks oma ulmeromaaniga „Marslane”. Andy kasvas üles lugedes klassikalisi ulmeraamatuid autoritelt Arthur C. Clarke ja Isaac Asimov. Juba viieteist aastaselt alustas ta tööd programmeerijana. Kirjutades teost „Marslane” tahtis autor olla võimalikult tõetruu ja teaduslikult täpne. Kirjutamise käigus uuris Andy Weir põhjalikult taevakehade orbiite ja orbitaalmehaanikat, tingimusi Marsil, mehitatud kosmoselendude ajalugu ja ka botaanikat.
Kuna algselt ei õnnestunud autoril kirjastustega lepingut saada, siis avaldas ta oma teose internetis tasuta. Fännide soovil avaldas Weir seejärel teose e-raamatuna. Sealt jõudis teos Kindle’i ulmeraamatute bestsellerite nimekirja, müües kolme kuu jooksul 35 000 eksemplari. Lõpuks märkasid teost ka kirjastajad, ning see avaldati ka raamatuna aastal 2014. Ameerika Ühendriikide päevaleht The Wall Street Journal on teost nimetanud „üheks parimaks ulmeromaaniks viimase aastate jooksul”.
Romaani peategelaseks on ameerika astronaut Mark Watney, kes õnnetute sündmuste tagajärjel jääb üksinda Marsile lõksu ja peab improviseerima, et ellu jääda. Mark hakkab üksi Marsile jäädes logipäevikut pidama. Ta loodab, et kui see kunagi leitakse, siis saadakse teada mis tegelikult juhtus.
Ma ei tea isegi, kes seda siin lugeda võiks. Oletan, et keegi leiab selle lõpuks. Võib-olla saja aasta pärast.
Teadmiseks – ma ei surnud 6. solil. Ilmselt ülejäänud meeskond arvas seda ja ma ei saa neid selles süüdistada. Võib-olla peetakse minu surma tõttu üleriigilist leinapäeva ja mu Wikipedia leheküljel on kirjas: „Mark Watney on ainus inimene, kes on surnud Marsil.”
Ja see oleks tõenäoliselt õige. Sest suren siin kahtlemata. Aga mitte 6.solil, nagu kõik arvavad.(lk 9)
Juba teose algusest on pinge üles kruvitud ja peategelane võidab lugejate südamed oma südikuse ja huumorimeelega. Olenemata sellest, et olukord tundub võimatu, ei kaota Mark lootust ja võitleb ellujäämise nimel. Esilekerkivad probleemid on massiivsed ja paistavad kohati ületamatud, kuid Mark Watney nutikust ja tarmukust ei tasu alahinnata. Ja kui jälle tundub, et asjad hakkavad laabuma, siis annab halastamatu ja karm Mars peategelasele järgmise hoobi. Kas Mark leiab pääsetee?
Selline siis ongi minu olukord. Olen Marsil lõksus. Mul ei ole kuidagi võimalik Hermese ega Maaga ühendust võtta. Kõik arvavad, et olen surnud. Olen Marsi-majas, mis on mõeldud vastu pidama kolmkümmend üks päeva.
Kui oksügenaator läheb katki, siis lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren janusse. Kui Marsi-majja tekib leke, siis ma lihtsalt justkui plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga.
Mnjah. Olen omadega perses. (lk 15)
Teos oli haarav ja sai läbi loetud vaid üksikute päevadega. Usutavalt kirjutatud romaan, mis on vürsitatud piisava annuse huumoriga, et olukorra tõsidus päris meelt heitma ei paneks. Kui varasemalt pole ulmeromaanidest huvitunud, siis see on suurepärane leid, mis võib lugeja kiirelt ulmeaustajaks muuta.
Tänavu sai romaanist ka linateos, kus peaosades mängisid kuulsad näitlejad nagu Matt Damon ja Jessica Chastain. Filmi režissööriks oli Ridley Scott, kelle käe all on valminud ka filmid „Tulnukas” (1979), „Blade Runner”, „Gladiaator” (2000), „Hannibal” (2001), „Allatulistatud Black Hawk” (2001) ja „Amerika gangster” (2007).
Hetkel töötab Weir oma teise romaani kallal, mida ta ise kirjeldab kui traditsioonilisemat ulmeromaani, kus leidub nii tulnukaid kui ka telepaatiat.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2015
- Huvilistel on võimalik tutvuda lühikese inglisekeelse intervjuuga romaani autori Andy Weiriga. Kui raamat juba loetud ja film vaadatud on kindlasti põnev vaadata (inglisekeelset) videot NASA teadlaste arvamusest teoses toimunud sündmuste kohta.
- Vaata eestikeelse või inglisekeelse tõlke leidumust e-kataloogist ESTER.
Maria Õunamägi
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja