Nüüd suve hakul on ilmunud kaks põnevat Eestimaad tutvustavat raamatut. Neid lugedes ja sirvides avastad palju huvitavaid kohti, mis lausa kutsuvad ennast külastama.
Esmalt Ida-Virumaast. Autoril on pakkuda kaks eriilmelist marsruuti: ekstreemne, mis keskendub põlevkivitööstusega seotud kohtadele ja elegantne, mis annab ülevaate kaunist loodusest ja kultuuriloolistest paikadest.
Esiteks hajutatakse mitmeid väärarusaame, et põlevkivitööstus ja keskkonnareostus pärinevad nõukogude ajast, tegelikult hakati põlevkivi kaevandama juba 1916. aastal. Teiseks – kõik tehismäed ei ole tuhamäed, selleks on ainult Püssi piiril asuvad mäed. Need Kiviõli külje all olevad kummalised püramiidi taolised hallikasvalged koonused püüavad möödujate pilke.
Autori juhatusel külastame Aidu karjääre, Kohtla Kaevandusparki, Sompa kaevandust, Sinimägesid. Teele jäävad ka kaks kummituslinna: Viivikonna ja Sirgala. Kui varem olid need rahvarohked asulad, siis nüüd on järel vaid varemed.
Elegantse Ida-Virmaa esimeseks peatuspaigaks on suursugune Kalvi mõis, mille terassilt avaneb suurepärane vaade merele. Ida-Virumaal asuvad veel Maidla, Kukruse, Mäetaguse ja Saka mõis.
Siinse piirkonna eripäraks on ka kahe kloostri olemasolu. Kuremäe klooster on paljudele õigeusklikele palverännakute sihtpunktiks ja populaarne turismiobjekt. Teine – Vasknarva klooster on pelgupaigaks tõsiusklikele, kes soovivad elada rahus.
Kindlasti tuleb läbi põigata imeilusast Toila Oru pargist, kus paiknes Konstanti Pätsi suveresidents, mis Teise maailmasõja ajal hävitati.
Loodus on väga mitmekesine, siin asub palju jugasid: Kivisilla, Saka kanjoni, Karjaoru, Aluoja, Langevoja ja muidugi Eesti kõrgeim Valaste juga.
Põnevust pakuvad mitmeid matkarajad, mis lausa kutsuvad ennast avastama.
Teiseks heidame pilgu Soomaale. Peaaegu Hiiumaa suurune, soodest ja rabadest koosnev Soomaa asub Pärnu- ja Viljandimaa piiril, siinne rahvuspark rajati 1993.aastal.
Suurim raba – Kuresoo – on Eesti üks suurimaid ja paremini säilinud soid, milleni inimmõju pole ulatunud. Üks levinumaid asukaid on kobras, aga ka suurulukid-karud, hundid, ilvesed, põdrad on siin elupaiga leidnud. Siin on ka haruldase lendorava pesitsuspaik.
Soomaad tuntakse muidugi eelkõige oma üleujutuste tõttu. Siia valguvad kevaditi Sakala kõrgustiku lumeveed, millele tulevad juurde rabatasandikele kogunenud hangede sulavood. Kuna vesi ei mahu ära jõesängi, siis tulemuseks ongi üleujutused.
Suviseks ettevõtmiseks pakutakse Hüpassaare Päikesetõusukontserti. Esmalt tuleb kilomeeter mööda rabateed kõndida, kuulatakse tuntud heliloojate teoseid ja pärast tullakse koos hommikuudus tagasi.
Soomaal on palju tähistatud matkaradasid, osadele neist pääseb ka ratastooliga. Neile, kes soovivad Soomaale mitmeks päevaks jääda, on rajatud laagriplatse, lõkkekohti ja matkaonne. Eriline on ööbida Oksa küünis, kus saab esivanemate kombel heintes silma looja lasta või Toonoja suitsusaunas.
Kes tahab füüsilist tööd teha, need on oodatud igal aastal talgutele, kus tehakse korda mõni vana ehitis, puhastatakse jõgesid, korrastatakse matkaradasid ja raiutakse puisniitusid võsast puhtaks.
Eestimaal on palju ilusaid paiku. Suvi on tulemas ja siin on kaks võimalust oma puhkust planeerida. Igatahes minul küll tekkis huvi nende kohtade vastu.
***
Ilmunud : Tänapäev, 2016
Vaata”Avasta Ida-Virumaa” leidumust e-kataloogist ESTER
Vaata”Avasta Soomaa” leidumust e-kataloogist ESTER
Merle Pobul
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja