Kuigi mul otsest vajadust raamatus kirjeldatud ravidieeti rakendama hakata ei ole, soovisin aru saada, mida ketogeenne toitumine endast kujutab ja kuidas seda soovi korral rakendada. Ja saingi märksa teadlikumaks.
Tavaolukorras toodavad inimese rakud energiat glükoosi lagundamisest. Kui keha saab toiduga äärmiselt vähe süsivesikuid, aga piisavalt rasva, hakkavad rakud energiat tootma ketokehadest – maksa poolt rasvadest sünteesitud lühikestest molekulidest. Kasvajarakud vajavad oma elutegevuseks palju süsivesikuid, ketokehadest pole nad võimelised energiat saama. Kasvajaga organismis võib olla häiritud tavarakkude võime suhkrut omastada. Seega toetab ketogeenne toitumine normaalseid keharakke, kasvajarakke aga nõrgestab. Ketokehadel on ka otsene kasvajatevastane mõju, nad alandavad põletikunäitajaid ja võivad olla kehaomasteks ravimiteks kõige erinevamate haiguste korral.
Vähihaigetel on kehamassi kahanemise vältimiseks oluline saada kvaliteetset valku. Seejuures tuleks arvestada, et ketoosi saavutamiseks peaksid valgud moodustama vähem kui 35 % päevasest kalorinormist.
Autorid soovitavad ketogeensele toitumisele lisaks vähipatsientidel ka liikuda ja sportida – see toetab vaimu ja mõjutab ka füsioloogilisi protsesse.
Raamatus on kirjeldatud parimaid ketogeenseid toiduaineid ja antud nõu süsivesikute asendamiseks sobiva alternatiiviga. Lisatud on abistav valik toiduretsepte, väljaande lõpust leiab ülevaatetabelid toiduainete süsivesikutesisalduse kohta.
Raamatu autorid on teadustöö taustaga bioloogid, teadusdoktor Ulrike Kämmerer on vähihaigete ketogeensele toitumisele pühendatud rahvusvaheliste kliiniliste uuringute üks algatajaid.
***
Ilmunud: Suur Puu, 2016
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Anneli Limberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja