Maa kaaslane „Kuu on tihti lummavalt ilus, tõustes või loojudes silmapiiri lähedal, särades täiskuuna kõrgel taevas külmadel talveöödel või liikudes madalal taevaserval hiigelsuurena jaanipäeva aegu. Tegelikult pole Kuu vaatlemine sugugi lihtne, kuna ta nähtavus muutub pidevalt nii ühe kuu jooksul kui ka aasta ringi, näiteks paistab noorkuu õhtuti läänetaevas pärast päikseloojangut, talvine päike madalal silmapiiril. Vanakuu paistab aga hommikuti idataevas päikesetõusu eel ja järel.“
Kuu vaatlemine on inimkonna iidne tegevus, mille käigus tehtud tähelepanekutest on aegade jooksul sündinud meie kultuuri mõjutanud teadmised, mis on vormunud tänapäeva mõistes selgelt mõistetavateks nagu näiteks ajaarvamissüsteemid, aga ka tunnetuslikumateks nagu rahvausundi kombed ja tavad, ilma ennustamine ja hea õnne loitsimine. Mikk Sarv on sellesse raamatusse kokku kogunud paljud teaduslikud ja ka rahvatarkuste vormis uurimused kuu mõjust inimesele, loodusele ja töödele-tegemiste. Nii on siin juttu Maria Thuni kümneid aastaid kestnud katsetest taimekasvatuses ja kuu mõjust saagile, Irje Karjuse tähelepanekutest erinevate kuu faaside ajal korjatud ravimtaimede mõjust inimesele ning vanarahva teadmised kuu kõval ja pehmel aja enam õnnestuvatest töödest-tegemistest, kuni selleni välja kuidas Kuu on mõjutanud Maad siinse elukeskkonna tekkimisel.
Raamatust selgub ka, et nii nagu Kuu ei ole kogu aeg samas kohas, nii ei ole ka muu ilmaruum aastatuhandete jooksul paistnud samasugusena nagu me seda praegu teame. Seda panid tähele muistsed inimesed ja märkasid ka korrapära ja korduseid taevakehade paigutuses. Kuu on andnud mitmetele vanaaja astronoomidele aluse ajaarvamissüsteemide loomisel, milledest nii mitmedki on veel tänase päevani kasutusel. Kuu ja teiste taevakehade vaatluse hõlbustamiseks rajati kiviajal massiivseid templeid, milledest kuulsaim on Stonehenge. 1970-nendatel muutus selliste templite ja paleoastreoloogia uurimine väga populaarseks. Ka meil Eestis on paleoastroloogiaga tegeldud ning selle suuna tuntuim uurija on Tõravere Observatooriumi astronoomi Heino Ehasalu, kes otsis võimalikke seoseid rahvalaulude ja rahvapärimuste ning kiviaegse astronoomia vahel. Nii on ta paljastanud Eesti rahvaluludes ja rahvausundis ilmapuuks kutsutud astroloogilise nähtuse.
Raamat Maa kaaslasest annab aimu, kui palju on kuu aastatuhandete vältel mõjutanud ja mõjutab ka tänapäeval veel meie ja maailma kultuuri oma vaikse ja sageli märkamatuks jääva kohaloluga.
***
Ilmunud: Varrak, 2015
Vaata leidumust e-kataloogis ESTER
Vaata ka teisi samalt autorilt ilmunud teavikuid e-kataloogis ESTER
Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna bibliograaf