Eesti ühe hetkel põnevama kirjutaja arvates võiks Saaremaast saada meie oma Midsomer. Koht sobiks ju kenasti: eraldatud ja piisavalt müstiline. Raamatute tegelaskujude puhul ei tasu otsida mingeid prototüüpe või kindlaid kohti ning sündmusi. Kõige rohkem ehk on autor peategelase puhul kirjutanud maha enda pealt. Ka tema ise on olnud Õhtulehe uudiste- ja meelelahutustoimetuse ajakirjanik.
Autori sõnul olla raamatu esimene versioon valminud juba paar aastat tagasi. Kirjastuse Varrak toimetaja on iseloomustanud autorit kui tugevat, lennuka ja kõhedust tekitava kujutlusvõimega, aga praktilise ja jalad maas hoiakuga kirjutajat. Omalt poolt võin lisada, et ta on tõesti hea jutustamisoskusega ja keelt haldav sõnaseadja, kes suudab su haarata enesega kaasa kuni loo „võiduka lõpuni“.
„Politseiniku tütre“ peategelane, suhetes ja töös pettunud ajakirjanik Eva Niimand naaseb Saaremaale Tuulegi rannakülla, isatallu. Eesmärgiks on ta seadnud saada selgust oma kummalises ning kurvas perekonnaloos ja vast taas kokku tuua ka oma vennad. Järgnevad sündmused aga hakkavad üha rohkem tunduma olevat seotud vanade lugudega – kahtlaste ja salapäraste noorte tüdrukute kadumistega ning külarahva pelgusega tema isakodu suhtes. Mida rohkem Eva püüab saladusi uurida ja selgust saada, seda pöörasemaks ja ohtlikumaks muutub elu, seda rohkem hakkab ilmuma lihast ja luust nii mineviku- kui olevikutonte. Langevad maskid ja nii mõnigi külaelanik peab maksma kõrget hinda oma vanade pattude eest. Eks ole tõsi, et lõpuks saab elu meid ikka kätte – kuskile ta eest ei põgene. Ja raamatu lõpplahendus üsna raamatu lõpus on ootamatu ning vägagi üllatav.
Äärmiselt põnev, hoogne ja kaasahaarav lugemisvara, soovitatav kõigile krimilugude fännidele. Ei pea pettuma.
***
Ilmunud: Varrak, 2016
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
*
Ilmunud: Varrak, 2016
Mis puutub Katrin Pautsi teise raamatusse „Tulekandja“, siis ei jää ka see põnevuses esimesele alla. Autor toimetab jällegi endale tuttavas ajakirjandusmaailmas. Krimiteemale lisaks on siin ka varasemast tuttava peategelase – uudistereporteri Eva eneseotsingute liin.
Kui oma esimese teose puhul vältis autor tegevuse toomist oma kodusaarele Muhusse kartusest, et kohalikud hakkavad otsima prototüüpe ja seoseid päriselu sündmustega, siis teisel juhul on romaani tegevus tihedalt kodusaarega seotud.
Vahepeal taas linna ajalehe juurde tagasi läinud, kuid elust ja linnamelust tüdinud ja väsinud Eva otsustab tagasi pöörduda Tuulegile.
Ellujäämiseks sumbunud õhustikuga väikelinnas keraamikaga tegelev, kuid mitte rahuldustleidev ning rahalises kitsikuses elav Eva hakkab taas igatsema Tallinna sipelga-pessa. Pakkumine asuda vahelduseks kohaliku lehe toimetuses tööle toob siiski ajutist lohutust, võimalust majanduslikult kuidagi järjele saada ja muidugi ka kuhjaga põnevust ning ohtusidki naise ellu.
Raamat räägib esmapilgul lihtsalt traagilistest liiklusõnnetustest, kus hukkuvad noored punapäised naised. Kuid teatud kummalised mustrid ja õnnetuspaikadesse ilmuv nägu varjav salapärane küünlapanija, samuti ka kummaline „tabamatu“ ajakirjanik Inselman tekitavad ühes Eva kolleegis Reinus kahtlusi. Õnnetusi uuriva mehe jäljetu kadumine tõstatab omakorda küsimusi kolleegides. Eva ning ta töökaaslane Gabriel otsustavad sündmustesse selgust tuua. Niidiotsad viivad koledaid saladusi varjavasse Muhu tillukesse külla. Mis aga edasi juhtuma hakkab ja milliseid seoseid see Eva mälus esile kutsub – see on lugejale avastamiseks.
Kohati tundub siiski autori teine raamat liiga „kirjuks“ aetuna, natuke üle võlli müstilisena või mõne tegelase pisut kaheldava „ümbersünni“ või olemuse avaldumise tõttu ebausutavana, mõned seosed kuidagi otsituina. Kindlasti on aga raamat põnev ja loetav. Seda otsustab iga lugeja muidugi ise.
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Autorile aga edu ja ladusat sulejooksu järgmisteks teosteks! Eestil on veel palju suuremaid ja väiksemaid saari ning hulga müstilisi ja ajalooliselt põnevaid kohti, kuhu mahub hulgi tegelasi toimetama.
Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja