Glamuurne elu taevalaotuses. Kas ikka on? TEGELIKULT!? Meie mõtteid mõjutamas „Mile High“ seriaalis nähtu? See on Hollywood, lubage meenutada!
Kummaline, et kõiketeadjad, alates ajakirjanikest ja lõpetades netikommentaatoritega arvavadki end kõike teadvat nii peaaegu kõigest kui ka lennundusest. Miks muidu ilmub meedias veidrate pealkirjadega artikleid ja õelaid ning teravasõnalisi kommentaare. Kas tegelikkus aga vastab kirjapandule? Vast tasuks piiluda pisut ka selle elu „kardinate“ taha, et vältida süüdistusi sabotaažis, käpardlikkuses, kiuslikkuses, lohakuses ja joomarluseski.
Ehk paneks sõnakaid tegelasi mõtlema tegelikule TURVALISUSELE, mis on kõige algus, põhjus ning tagajärg üks lend mittekorras lennukiga ja zombistunud personaliga, mida muidugi juhtuda ei saa ega ükski inimene läbi elada ka ei tahaks.
Lisaks kõiksugused eeskirjad, nõuded ja regulatsioonid, aga ka kogemused, ränkraske viimsete pisidetailideni läbimõeldud koolitused, kontroll-lennud, instruktorid ning isikliku elu peaaegu olematus. Alles siis võiks mõni kriitik „võtta suu täis“ ja öelda, mis ta asjast arvab.
Sageli ei mõista ka pardapersonali koolitajad, miks pürgitakse lendama ja tullakse ära nö normaalse töö pealt.
Argo Kasela. Taevakirju.
Töötanud nii ajakirjanikuna kui turismikorraldajana otsustas autor proovida kätt ka lennusaatjana. Raamat kõneleb tema ja kolleegide kogemustest üsna ladusas ja kergesti loetavas stiilis.
Mitu lendu päevas on inimvõimete piir, kui kahjulik on siis pardapersonali töö. Raamat heidab pilgu ränkraske ja kõrgeid nõudmisi esitava lennunduse köögipoolele.
Kümned tuhanded lendajad üle ilma võlgnevad oma elu ja heaolu nii tava- kui kriitilistes olukordades oma elu ohtu seadnud salongipersonalile, kellel vaatamata kõigele jagub ikka veel ka huumorimeelt.
Pardateenindajad üle kogu maailma on kokku pannud lausa edetabeli, mis iseloomustab seda ametit kõige paremini ning mis tõestab veel kord, et kõik pole kuld, mis hiilgab.
Nädalapäevad. Esmaspäev? Teisipäev? Reede? Kuupäev? Pole oluline. Taeva all raudes torus kaotavad need mõisted tähenduse.
Puhkus. Kui just puhkuseraha ei laeku, ajad selle vabade päevadega segamini.
Kellaaeg. On hommik? Lõuna? Õhtu? Vahet pole. Eriti kui sa külastad 24 tunni jooksul nelja ajatsooni.
Söögiajad. Mis need veel on? Süüakse siis, kui on nälg.
Öö on magamiseks. Õigus. Kusagil maailmas on ikka öö. Talvisel ajal ja põhjamaises kliimas pole vahetki. Tuled tööle ja saabud töölt ikka pimedas.
Hommikukohv. Mõiste kaotab selle töö juures tähtsuse.
Kuhu sa lendad? Kui sa just pöördejaama kohale ei jää, siis, ausalt, pole vahet.
Kust sa täna tulid? Vaata eelmist punkti. Või siis ei mäleta.
Kus sa praegu oled? Lennujaamas, lennukis või hotellis. Vahet pole, kus. Ma olen tööl.
Kuidas sul tööl läheb? Stabiilselt. Praegu. Aga kõik võib kohe muutuda.
Kas tõesti peame meie, kes midagi ei aima pardateenindajate (või üldse klienditeenindajate) alati naeratavate nägude taga, seda elu glamuurseks ja võtame vabaduse olla õelad ja uriseda? Lugupeetud lendajad, mõelge enne hoolega ja lugege seda lahedat raamatut! Müts maha salongiteenindajate ees! See elu ei olegi nii lilleline, kui paistab.
Äärmiselt humoorikas, huvitav ja informatiivne raamat. Küll mitte kõiksugu lendajate ärahirmutamiseks, aga oluline vast oma negatiivse või täis illusioone suhtumise maa peale toomiseks.
***
Ilmunud: Petrone Print, 2017
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja