Tegemist on järjega raamatule “Metro 2033”, mille tegevus toimus kaks aastat varem. Olemas on ka raamat “Metro 2034”, kuid eesti keelde seda tõlgitud pole.
Maailm pärast suurt sõda. Alles jäänud killuke vene rahvast on uue „kodumaa“ leidnud ja asustanud Moskva metroos, kus iga jaamavahe eksisteerib linnana, kus majanduslik seis, kuid ka riigikord võib olla täiesti teine võrreldes naaberjaamavahedega.
Umbes 50 000-pealine inimmass elab ja usub, et nad on ainsad ellujääjad kogu maailmas. Kogu maapealne osa on elamiskõlbmatu. Vähemalt nii räägitakse. Üleval käivad ainult stalkerid, nii ka peategelane Artjom. Artjomi siht on leida teised ellujäänud päris linnades. Kuskil peab ju elu veel olema. Nüri järjekindlusega püüab ta raadiosaatjaga „elulaineid“ püüda. Kui tema kõrvu kuuldub jutt mehest, kel see olevat õnnestunud, algabki jaht mehele ja infole läbi jaamade. Ja see retk ei ole kergete killast, pea igas peatükis satub ta surmaga silmitsi ja ühest jamast pääsemine tähendab kohe kindlasti veel hullema sisse sattumist. Punased, fašistid, hansa, kõik maailmakorrad on esindatud nii oma heas kui ka inimvihkajalikumas pooles.
Kui selgub, et väljaspool metroomaailma siiski on elu, alles siis õiged probleemid hakkavad.
Kas tundmatu hea on ikka parem, kui olemasolev halb?
Kas mitte inimesed ise ei loo veriseid diktatuure?
Kas keegi tahab üldse neid lõpetada või tahetakse olla lihtsalt otsustaja rollis?
Kas inimesed vajavad tõde või hoopis kangelasi?
Apokalüptiliste huvidega lugejale igati sobilik.
***
Ilmunud:Tänapäev, 2017
Tõlkinud Erle Nõmm
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Svea Nuoranen
Väike-Õismäe raamatukogu juhataja