Romaan räägib terrorist Nõukogude Liidus 1930. aastatel. Ühe mehe, Jussi Ketola jaoks saab see terror alguse juba Soomest, kust rühmitise Lapua liikmed ta oma kodust röövivad ja tahavad saata ta Nõukogude Liitu, sest ta on väidetavalt kommunist. Soome piirivalvest ei lubata teda üle ja nii otsustatakse ta lihtsalt kusagil maha lasta. Jussil õnnestub nende eest üle piiri putkata.
Ta satub Petroskoi haiglasse. Teda tuleb sinna külastama Kallonen, kes uurib temalt, kas ta on Soomest saadetud spioon, kes tuli sotsialismi ülesehitamist takistama. Jussi ei taha muud, kui tagasi oma koju pöörduda. Seda tal muidugi teha ei lasta. Nii jääb ta mõneks ajaks Petroskoisse, kuni saadetakse lõpuks kolhoosi Hõbe. Kallonen tahab, et ta kannaks ette kõigest Nõukogude Liidu vastasest tegevusest. Jussi keeldub seda tegemast.
Kolhoosi Hõbe on üles ehitanud ameerikasoomlased. Nad on tulnud Karjalasse järgides Stalini kutset, et aidata rajada töörahva paradiisi, aga lõpuks leiavad ennast hoopiski hullemast olukorrast. Toon siia ka ühe ilmeka näite. Nimelt tapab Kallonen nende kolhoosis väidetava spiooni. Ameerikasoomlased on sellest nii šokeeritud, et ei suuda juhtunud algul uskudagi. Seejärel lähevad nad omavahel vaidlema, sest osad arvavad, et juhtunust tuleks teavitada politseid. Kahjuks ei ole neil aimugi, kuidas käivad asjad Nõukogude Venemaal.
Raamat on kirjutatud jutustuse vormis ühe inimese pilgu läbi. Dialooge ei ole. Alguses see natuke häiris lugemist, aga ajapikku suutsin sellest mööda vaadata. Raamat edeneb päris kiiresti, kuigi teema on raske. Kirjutamisstiil tundub natuke lakooniline, aga ridade vahelt paistavad ikkagi ka tunded.
Eelmisel aastal linastus romaani „Igitee“ põhjal samanimeline film, kus osalesid mitmed Eesti näitlejad ja samuti toimusid osad võtted Eestis. Kuna vaatasin filmi enne raamatu lugemist, siis raamatu algus võrreldes filmiga oli natuke veniv. Tegelikult on see ka mõistetav, et filmis on vaja rohkem põnevust luua. Muidu on film küllaltki raamatulähedane. Soovitan kõigil, kes tunnevad huvi ajaloo vastu raamatut lugeda ja vaadata pärast ka filmi.
***
Ilmunud: Varrak, 2017
Tõlkinud Ants Paikre
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja
1 thought on “Antti Tuuri “Igitee””