See on üks väga hea ja ilus raamat ning nagu ikka, armastuslugu teeb haiget.
Madli Lippuri debüütromaan sai kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel kõrgeima tunnustuse. 2017. aasta lõpus valiti see raamat Betti Alveri kirjandusauhinna laureaadiks.
2017 veebruari algul oli raamatu autor ETV-s Kirjandusministeeriumi külaline ja tutvustas oma raamatut. See tekitas isu & huvi, kuid päriselt raamatu lugemine on ikka midagi täiesti muud.
See on lugu tabust, keelatud armastusest, mis küsib: aga kumb on valusam – kas elada armastuseta või armastada valet inimest?
Raamatu tegevus toimub Prantsusmaal ja peamised tegelased on poolvend-poolõde – Julien ja June –, kellel on sama ema ja suur vanusevahe. Nad olid elanud tükk aega eraldi, võõrastena ja teineteisest teadmata. Ja kui toimus kohtumine, siis…
June kirjutab: „Sõnu pole. Me oleme öelnud ja kirjutanud teineteisele palju sõnu, aga neid päris õigeid sõnu pole ikkagi olemas. Pole olemas sõnu, mis kirjeldaks meie maailma, seda olukorda, millesse sattusime. Sõnu ei ole. On ainult verekohin soontes, merekohin rannakarbis, ja kõik muu on seal sees, aga ainult selle jaoks, kes kuulata oskab. Selle jaoks, kes ei karda kõike seda, mida on võimalik kuulda…“ (lk 288)
Raamat on žanrilt kiriromaan. Autori eesmärgiks on puhas kahe inimese vaheline intiimne suhe ja suhtlus, ilma igasuguste kõrvaltegelaste ja selgitajate-jutustajateta. Esimene kiri selles raamatus on aastast 2001 ja viimased (juba teiste poolt kirjutatud) kirjad aastast 2027. Viimastes kirjades suhtlesid omavahel June’i (aga mitte Julieni) tütar Bérénice ja Julieni poeg Théo.
On üks väga komplitseeritud asi – intsest. Selle kohta on kirjutatud:
„Õde-vend intsestijuhtude puhul on esialgseks tõukeks sageli emotsionaalse ja füüsilise läheduse puudus. Kui vanematevahelised suhted on halvad ja perekonnas puudub emotsionaalne lähedus, võivad lapsed omavahelist seksuaalset läbikäimist tajuda püüdena hoida perekonda koos. Seksuaalsuhete tekkimist soosib ka ruumiline kitsikus.“
Õnneks selles raamatus kirjeldatud armastuse lugu päris nii räme-räige-ränk ei olnud (vist?). Julien oli teadlik, et seaduse (ja Jumala) silmis on see, mida nad teevad…
See on üks väga hea, võluv ja ilus raamat, esteetilise ja kauni keelekasutusega.
Keelatud, romantiline ja valus armastuslugu.
Kirjastus lubab lahkesti pisut raamatusse piiluda.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2016
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik