2017. a Teaduse populariseerija auhinna pälvinud astrofüüsiku ja teadusfilosoofi Enn Kasaku uus raamat paradoksidest intrigeerib end kohe sirvima ja kui kord on see juba kätte võetud, siis on üsna raske seda käest panna. Ei saa öelda, et see just kerge on, küll aga huvitav ja süüvimist ning aega nõudev ning mõtteainet pakkuv lugemisvara.
„Keele tavakasutuses tähendab paradoks sageli mistahes ütlust, mis käib vastu üldiselt omaksvõetule või toob esile midagi ootamatut; arutlus, mille järelduses ilmneb ootamatu vastuolu, mida arutlejad ei oska hajutada.“
Kas paradoks on äraseletamata asi? On see seletatav, kui jagub piisavalt infot? Ja mis vahe on paradoksil ja sofismil? Tuleb välja, et sofism on kavalus, mille abil saab inimese ära petta, esitades vale järelduse õigena näiva pähe. Kas iga paradoksina näiv asi on ikka paradoks? Samas võib paradoks hoopis näida naljana. Ja iga paradoks ei olegi tegelikult paradoks ja nii mõnigi paradoks ei olegi seni leidnud oma lahendust. Võime liigitada paradokse ja nimetada neid erinevate nimedega, aga ikka jääb ta iseendaks. Vahel läheb aga paradokside lahendamiseks suure targa teooria asemel vaja hoopis lihtlabast argitarkust. Mis on kõige raskemad dilemmad? Ilmselt ehk moraalidilemmad, sest nii üks kui teine valik võib olla vale ja kumb on halbadest valikutest parem või on mõlemad halvad ja veel halvem on üldse valimata jätta. Aga tegelikult on paradoksid olulised eeskätt teadusmõtte arengus.
Kes julgeb pakkuda, kumb oli ikka enne, kas muna või kana? Kas ajal on algus ja kus see on? Kui pole, siis kuidas me oleme jõudnud olevikku? Kas suudame vahet teha samal ja samasugusel? Kas liikuv keha võtab rohkem ruumi kui seisev keha? On asju, mis tegelikult sumbuvad teadmatusse, seega on paradokse, mis seni pole leidnud oma lahendust ja on lahendusi, mis põhinevad üleüldisel kokkuleppel. Aga äkki hoopis kasutame sõna „paradoks“ liiga kergekäeliselt? Siin saad teada, milline on paradoksi sümbol ja mida järeldada paradokside olemasolust, loogika ja matemaatika võimsusest ning meie mõtlemise „tervisest“.
Kas ja millal tohib rääkida? „Siis, kui must kana pissib,“ öeldakse lapsele. Ja kas kana üldse pissib? Kas siis küsida ka üldse ei tohi, sest kanad ei tee sihukest „pahandust“? Kas küsimine on rääkimine? Kui see on rääkimine, siis kas ka küsida ei tohi? Mis juhtub, kui ütleja jääb oma valega vahele? Uuri järele!
„Paradoksid“ on tore lugemisvara, isegi siis, kui vahel tundub“ juhe kokku jooksvat“. Selge ja ebaselge põimumine paradoksis loob vaimse vikerkaare nagu looduses teeb maailma värviliseks valguse ja varju põimumine – kas pole kenasti öeldud. Tavaelus aga tuleb sageli otsuseid langetada puuduliku info ja väärinfo olukorras. Ja kas ratsionaalne mõtlemine on ikka universaalne vahend paradokside lahendamisel. Ülipõnev lugemisvara, kes viitsib natukenegi kaasa mõelda ehk siis „ajusid ragistada“!
Tõepoolest sobib see raamat kõigile loogikast huvitatutele. Raamatust leiab vastuse mitmetele igipõlistele küsimustele. Põnevat avastamist!
***
Ilmunud: Argo, 2018
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja