Sel suvel oli mul vaja lugemiseks leida midagi Eesti Wabariigi aegadest. Valik oli muidugi suur ja üsna keeruline, kuid see konkreetne raamat, mu uues kodus kolimiskastist välja võetuna justkui andis mõista, et… „just MINA olen see EW-aegadest vestev sobivaim raamat, mis sest, et räägin ajast mil kõik laiali pudeneb…“ Vaidle siis raamatule vastu kui ta tõtt räägib!
Õigupoolest ei ole see raamat ainult Eesti Wabariigi aegadest, vaid kurvastaval kombel sellest ajast, mil EW-st sai ENSV ning sealt edasi. See laialipudenemise lugu, hävimiste ja hävingute lugu.
Raamatu keskne tegelane, mina-tegelane on Jaak Sirkel, kes peaks olema tuttav raamatust „Wikmani poisid“. Tegevus „Mesmeri ringis“ algab aastast 1938 ja toimub peamiselt Tartus, põigates sinna-tänna mujalegi ja lõppedes aastaid hiljem… Rootsis.
Wikmani kooli vilistlane ja sealt koolist muuhulgas džentelmenliku väärikuse kaasa võtnud Jaak Sirkel õpib „Mesmeri ringis“ Tartu Ülikoolis õigusteadust ja õhkab oma sõbra tüdruku järele. Seega tegevuskoht on Emajõelinn, kõrvalepõigetega Tallinna ja Rõuge kanti. Mälestusteringis on põhiliselt aastad 1938, 1939, 1940, 1941 – aeg, mil usk õiguse olemasolusse või võimalikkusesse Eestis päev-päevalt kahanes.
Ajalugu on Jaan Krossi „leib“, tema kiindumus ja siit tuleb ka vajadus oma kiindumust-armastust jagada, eri kombel eri tahkudest, eri inimestest. Muutumised ja muundumisvõbinad. Aeglane kulgemine, kuid selline kriipiv ja haiget-tegev, lõhkikäristatud aeg:
„Aga meie elu, see, mida me seni olime elanud, hea või halb, ükskõik, aga meie oma, oli kahe nädala eest purustatud, ja see, mida me praegu elasime, oli hoopis üks teine elu, ainult kärbselendurite ja õhusillerduste võrra eelmisele sarnane, aga kõiges tõelises – või ehk nimelt kõiges väljamõeldus – toorelt, jõhkralt, parandamatult, absurdselt teine.
Seda riiki, milles me olime elanud, ei olnud enam. Ja kõik asjad meie ümber, olgu nad väliselt endistele kui sarnased tahes, olid teised, uued, võõrad.“ (lk 196)
Mis on „mesmeri ring“?
Hingejõud, mis lubab olla ja kesta…
„Mu sõbrad! Meie siin oleme nüüd, nagu ma ütlesin, oma raskustest tegelikult üle. Meil tuleb lihtsalt oma kohal püsida ja oludele vastu panna – kuni, nagu on öeldud, ausa rahuni…“
Ta sirutas omal pool lauda Annale ja Irjale käed. Selle naljaka ringi, Mesmeri ringi, hingejõu ringi moodustamiseks… (lk 314)
See on aegumatu lugu, väärt seda, et meenutada aega ja olusid-tegusid, kuidas hävitati eelmine Eesti Vabariik. Seda aega, mis meist ju tegelikult iga päevaga kaugeneb ja ehk peabki kaugenema selleks, et siin ja praegu elus ja vabana olla.
***
Ilmunud: Kupar, 1995
Eesti Keele Sihtasutus, 2003
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik