Kui 7 populaarset noortekirjanduse autorit otsustavad pead kokku panna ja üheskoos raamatu kirjutada, ei tea kunagi, mida oodata. Vahel on tulemuseks pudru ja kapsad, vahel midagi imelist. Õnneks seekord on tegemist viimase variandiga.
Kõik algab liftist. Või noh, tegelikult juba lifti sattumisest. Kuid lift on see, mis neid eluks ajaks üheks seob, kuigi nad ei oska seda ette arvatagi. Ehk siis 6 täiesti eriilmelist noort astuvad ühel hetkel lifti ja jäävad sinna teatud asjaolude kokkusattumise tõttu hetkeks kinni. Sellest hetkest piisab, et nad mäletaksid üksteist terve elu.
On täiesti oodatav, et kui raamatus on 6 erinevat peategelast korraga, siis peavad olema kõigi iseloomud katastroofiliselt erinevad juba lihtsalt selleks, et lugejatel oleks neid lihtsam eristada. Kuidagi suudavad seekord aga autorid teha seda nii, et see ei jää häirima. Olgugi, et tegelaskujude seas on klišeesid nagu näiteks Hugo, kes on täiega rikas ja kellel on keerulised peresuhted, siis talle vastukaaluks on ka rikkur Dawson, kelle nooruspõlves saavutatud näitlejakuulsus on hääbumas. Jah, need on klišeed, kuid neil on piisavalt oma iseloomu ja soove, et see ei jää segama. Sama on ka teiste tegelastega. Nad kõik kuus on erinevad, kuid leidub piisavalt kattumisi. Nii nagu eluski.
Lugu ei ole vaid liftist. Liftist astutakse välja, päris maailma ning elatakse oma elu edasi. Välja arvatud aastapäevadel, mil tullakse jälle kokku. Need samad näod, kes igapäeva elus võib olla aasta otsa üksteist ei näe, kuid kes ometi on muutunud üksteisele oluliseks. Raamatus käsitletakse pimedaks jäämise õudu. Kui tavaliselt kõik noorsooromaanid kirjeldavad pimedust kui vot oli pime ja vsjo, siis antud teos näitab pimedaks jäämise hoopis teistsugust ja vahest ehk isegi tõenäolisemat külge – vaikne nägemise osaline kadu. Vaikselt leppimine pimedusega. Kui tavaliselt tullakse noorsooromaanides kapist välja geina (noh, kapist välja tulemisega seotud raamatu puhul, mitte iga raamatu puhul, eks), siis „Löödud“ näitab meile lugu, mis vallandub siis, kui kapist väljas gei mees peab tulema toime tohuvabohuga, mis järgneb, kui ta avastab, et vist võivad tüdrukud ka meeldida.
Need on natukene teistsugused lood. Ühelt poolt nii tuttavad, kuid teiselt poolt näitavad leierdatud teemade teisi ja väga olulisi külgi. Käsitletud saavad kõikvõimalikud olulised teemad – tervis, seks, raha, perekond, sõbrad, armastus. Kuigi raamat kulgeb üsna aeglaselt, on see mõnus lugemine ning pika jutu lõpuks on saanud tegelastest mõnusad sõbrad ja kohe tahaks teada, kuidas neil ikka hiljem ka elus läheb.
Soovitan lugejatele, kellele on meeldinud: Siobhan Curhami „Kuuvalgel unistajad“, Sara Barnardi „Ilusad katkised asjad“, ja Libba Bray „Iluduskuningannad“. Aga see ei ole loomulikult eelduseks. „Löödud“ on noortekirjanduses üsna omanäoline nähtus, nii et tasub igal julgel pilk sisse visata.
***
Ilmunud: Tammerraamat, 2019
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER.
Mirjam Kaun
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja