“Termin shinrin-yoku, või metsakümblus võeti kasutusele 1980ndatel aastatel Jaapanis ja see tähendabki sõna-sõnalt kõigi oma meelte kümblemist metsakeskkonnas.” (katkend tagakaanelt)
Kellele poleks tuttav metsas jalutamine, jooksmine või vaba aja veetmine? Selles raamatus antakse teadusel põhinev ülevaade metsakümblusest kui loodusteraapiast ning selgitatakse Jaapani suhet loodusega ja shinrin-yoku rakendamist praktikas. Lõpuosas tuuakse välja ka metsateraapia uuringute tulevik.
Metsakümblus kui selline peaks eestlastele olema tuttav tegevus. Sellest on palju artikleid kirjutatud ja isegi raamatuid (nt Valdur Mikita laiemas käsitluses loodusest) Paljudel meist on möödunud terved lapsepõlved või isegi terved elud metsa ja looduse keskel elades. Metsa mõju inimesele ja tema tervisele on seniste uuringute põhjal stressi vähendav ja teraapiline ajaviide, mida harrastatakse terves maailmas. Teised positiivsed mõjud inimese organismile on professori sõnul nõrgenenud immuunsuse paranemine, vererõhu alanemine pärast 15 minutit metsateraapiat ja keha suurem pingetest vabanemine.
Lugemise muudab huvitavamaks teksti sisse põimitud Jaapani kultuuril põhinevad tavad (nagu nt kirsiõite vaatamine või bonsai kasvatamine) ja tähelepanekud (nt puiduteraapia nautimine küpressivannide kaudu ning sellele sarnane saunas käimine).
Seda raamatut eristab teistest samalaadsetest hästi põhjendatud faktidele toetuv teaduslik osa ning praktiline osa, mis annab näpunäiteid ja soovitusi elukvaliteedi parandamiseks. Lisaks on sellele omane jaapanlik arutlev ja kogemuslik jutustamisstiil, mis on eri vanuses lugejatele arusaadav.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2018
Tõlkinud: Helen Urbanik
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Birgit Kirsipuu
Sääse raamatukogu