Markus Lükens „Põgenemine Rakvere sõjavangilaagrist“

Tavaline väljend seda tüüpi dokumentaaljutustuse – „nagu seiklusjutt“ – ei loo temast siiski veel täit ettekujutust, kuigi see on üsna õige. Raamatu originaalpealkiri oli „Kell seebis“, mis viitab mälestuste autori kellale, mille ta suutis vangilaagris seepi peidetuna alles hoida.

Neli laagrist põgenenud saksa sõjavangi püüavad jõuda läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola Saksamaale. Väga huvitav! Jutustaja on asjalik, selge stiiliga ja mingitesse heietustesse ei kaldu, aga põgenejatega võrdse tähtsusega poolus nendes mälestustes on nende mitmekesine juhuslik abistajaskond. Ilma pideva abita ei jõua sellises situatsioonis kuigi kaugele. Et abi leida, tuleb – enamasti mingi eelinformatsioonita – paratamatult mitmesuguste inimestega kontakteeruda ja hädaoht, et see inimene ei sobi või et seda märkab keegi, kes on ohtlik, on suur. Nad pääsevad ka mitu korda üle noatera. Abiga läks neil üldiselt hästi. Tõsi, üks neist saadi paraku kätte (jäi läbi vene vangilaagrite küll ikkagi ellu, aga tema tervis sai raskelt kannatada). Nad tegutsesid ka ise väga arukalt, ohtlike alade ületamisel ei piirdutud ühest allikast saadud informatsiooniga. Ka siis, kui allikas oli usaldusväärne ja neil oli hea kaart (abilised!), läksid nad suvel, et oleks võimalik väljas ööbida. Nii pidas nende tervis üldiselt vintsutustele ja näljale vastu.

Väga hea raamat igaühele, kes kavatseb just sõjavangide laagrist sõja ajal põgeneda. Suvel rauta rege!

***

Ilmunud: Greif, 2002

Tõlkinud: Koidu Uustalu

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Maiu
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga