See on Lucinda Riley sarja „Seitse õde“ teine raamat. Kokku on praegu valmis ja avaldatud selle sarja kuus raamatut, kirjutamine aga jätkub. Eesti keelde pole veel tõlgitud sarja kuuendat raamatut – „Päikeseõde“. Põnevus aga alles algab, sest seni pole olnud seitsmendat õde. Kas… kes… kus… Loodetavasti saame kunagi seda teada. Seniks aga – ootamine jätkub.
Oma ülesehituse poolest on see vanuselt teise õe lugu sarnane sarja esimese raamatuga. Minevikus on miskit, mis on määranud paljude inimeste elukäiku ja saatust.
Ally D’Aplièse on saanud võimaluse osaleda ohtlikul, kuid väga mainekal purjeregatil. Samal ajal ta kuuleb oma rikka kasuisa Pa Salt’i surmast. Koju jõudes saavad kõik kuus õde isalt kirja vihjetega oma tõelise päritolu avastamiseks. Alguses pole Ally’l plaanis Pa Salti vihjeid kasutada, kuid kui üks karm ja traagiline sündmus naise elu ja plaanid pea peale pöörab, otsustab ta saadud informatsioonist juhinduda. Ally satub vihjetele tuginedes Norrasse, kus ta avastab, et on Edvard Griegi „Peer Gynti“ esimeses lavastuses laulnud Anna Landviki järeltulija.
Tegelikult ei saa seda raamatut pidada „ajaviitekirjanduseks“, kuigi Varrak on selle avaldanud just sarjas „Varraku ajaviiteromaan“. Muljet avaldas mulle see, kuivõrd põhjalikku eeltööd autor tegi, uurides nii muusikaga kui ka meretemaatikaga seonduvat.
Raamatu lõpus on autori tänusõnad:
„„Tormiõde“ tugineb päriselt aset leidnud ajaloolistele sündmustele ja niisugustele kunagi Norras elanud kuulsustele nagu Edvard Grieg ja Henrik Ibsen, ehkki mina olen nende tegelaskujude portreteerimisel lähtunud rohkem oma kujutlusvõimest, mitte teadaolevatest faktidest. See raamat nõudis väga laiaulatuslikke uuringuid /…/
Oslost tahaksin tänada Erik Edvardseni Ibseni muuseumist, kes näitas mulle fotosid „Peer Gynti“ esimesest lavastusest ja rääkis ka Solveigi KUMMITUSHÄÄLEST, mille tõelise omaniku nime pole tänase päevani õnnestunud välja selgitada. See andis mulle „minevikuloo“ võtme.“
Ja miks on sarja teise raamatu tegevus peamiselt Norras? Autor kirjutab:
„Olin alles viieaastane, kui mu isa tuli tagasi Norra-reisilt ja tõi kaasa kauamängiva plaadi, millel oli Griegi süit „Peer Gynt“. Selle muusika saatel kasvasin ma lapsena üles, isa aga ülistas selle maa ilu, eriti võrratuid fjorde…“
Raamatus on väga palju muusikat ja mitte üksnes Griegi „Peer Gynt“. On nii muusika õppimist-harjutamist, selle esitamist, selle loomist. Muuhulgas on autor saanud raamatu kirjutamiseks juhtnööre Norra heliloojalt Knut Vaagelt, kes selgitas orkestriteoste loomise põhimõtteid ajaloolisest perspektiivist lähtudes.
Raamatu lõpus on tsitaat Lev Tolstoilt: „Muusika on armastus, mis otsib häält.“
Lisalugemist leiab inglise keeles Lucinda Riley kodulehelt.
***
Ilmunud: Varrak, 2016
Tõlkinud: Faina Laksberg
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik