Tegemist on koomiksiromaaniga, mis räägib naisõigusluse ajaloost. Lihtsalt ja ülevaatlikult on välja toodud, mismoodi veel 150 aasta eest elasid naised ja mehed veel väga erinevat elu, kuidas alguses otsustas naise elu ja tegemiste eest tema isa, hiljem aga abikaasa. Naistel endil polnud sisuliselt mingeid õigusi millegi üle otsustada.
Raamatus on kokkuvõtlikult juttu sellest, kuidas naisliikumine alguse sai, kes olid tähtsamad võtmeisikud selle juures ja milliste raskustega neil silmitsi tuli seista. Mina isiklikult sain sellest raamatust enda jaoks nii mõndagi uut teada. Näiteks oli väga põnev lugeda naisliikumisest orjapidamise vastu ja vaprast naisest Harriet Tubmanist, kes aitas mitmesajal orjal põgenema pääseda. Samuti sellest, kui palju tööd on tehtud selle nimel, et tagada naistele valimisõigus. 1912. ja 1913. aastal panid naisõiguslased toime sadu pommirünnakuid ja pistsid maju põlema, aheldasid ennast käsipuude külge ja lõhkusid kaupluste vaateaknaid – kõik selleks, et edastada oma sõnumit. Ka näljastreik oli tavaline. Need meetmed võivad tunduda ekstreemsed, aga lõpuks kandis naisõiguslaste pingutus ju vilja. Äärmiselt huvitav oli vaadata ka väljatoodud tabelist, mis aastal ühes või teises riigis naiste valimisõigus kehtestati. Uus-Meremaal näiteks juba 1893. aastal, aga Saudi Araabias alles aastal 2015!
Koomiksiformaat on sellise teema juures natuke ootamatu, aga väga tore üllatus, sest lugusid on seetõttu lihtne ja mugav jälgida. Usun, et eriti just seetõttu võib raamat olla huvitav lugemine ka noortele. See on ajalugu, mida kõigil tasuks teada ning eriti tuleks selle teosega tutvumine kasuks neile, kes naisõiguslastesse mis tahes põhjusel negatiivselt suhtuvad.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2019
Illustreerinud: Jenny Jordahl
Tõlkinud: Maarja Siiner
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja