Avastasin rootsi populaarse autori Fredrik Backmani romaanid tänu Facebookis tegutsevale Lugemise väljakutse grupile ja olen selle soovituse eest grupile väga tänulik! Backman suudab kirjutada kuidagi erakordselt soojalt, inimlikult ja positiivselt, isegi siis, kui tegemist on väga raskete ja valusate teemadega nagu näiteks lähedase kaotus, lein, lahkuminek, raskused eluga toimetulekul jne. Seda on eriti näha tema kõige tuntumas romaanis “Mees nimega Ove” (olemas ka e-raamatukogus ELLU), kuid ka värskelt ilmunud “Ärevil inimesed” ei jää värske, kaasaegse ja äärmiselt sooja tooni poolest sellele kuidagi alla.
Esmapilgul on tegemist tavalise krimilooga, kus pangaröövel hoiab pantvangis mitmeid inimesi. Lõpuks annab ta alla ja laseb vangid vabaks, ise aga kaob äärmiselt salapärasel kombel. Kogu tegevus paistabki keerlevat selle ümber – kuidas ta sai kaduda ja mis üldse täpsemalt juhtus?
Peagi aga on näha, et tegemist ei ole üldse mingi tavalise krimimõistatusega, lugu eristub teistest samalaadsetest üsna tublisti. Siin on enim rõhku pandud karakteritele, mitte niivõrd tegevusele endale. Hämmastav on see, et esialgu tundub just röövel kogu kambast kõige sümpaatsem! Teised tegelased näivad alguses kõik veidike “üle võlli”, kuid loo edenedes muutuvad nad järjest mõistetavamaks ja sümpaatsemaks. See on samuti just Fredrik Backmani raamatute puhul omane joon – et alguses ei ole karakter just kõige meeldivam, aga pikapeale hakkad aru saama… ja siis nutad ja naerad läbisegi, kui kõik kohale jõuab. Just huumoril on Backmani teostes väga oluline koht, see on kuidagi hästi eluterve ja positiivne huumor, mis suudab alati tuju tõsta. Valmis peab siiski olema selleks, et juba järgmisel hetkel on loetu väga nukker …
***
Ilmunud: Varrak, 2020
Tõlkinud: Kadi-Riin Haasma
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja