Henning Mankelli romaani „Itaalia kingad” iseloomustab nii rõõmus kui samas ka nukker toon. Raamat räägib nii surmast ja valust kui ka rõõmust ja elutahtest. Romaanil on olemas ka iseseisev järg „Rootsi kummikud” (olemas ka e-raamatukogus ELLU), mis eesti keeles ilmus 2019. aasta alguses.
Mankell on tuntust kogunud peamiselt krimikirjanikuna ja temalt on ilmunud päris õõvastava sisuga teoseid. Nii “Itaalia kingad” kui ka “Rootsi kummikud” on teistmoodi raamatud, neid võivad vabalt lugeda ka need, kes pole eriliselt suured krimiaustajad. Samas, kuigi tegemist ei ole krimiromaaniga, jagub tempokust ja põnevust nendes raamatutes piisavalt. Ka on Mankell suurepärane jutustaja, tema kirjutamislaad ladus ning meeldivalt voolav, hea lugeda.
Peaaegu kogu raamatu tegevus toimub ühel Stockholmi üksikul saarel. Seal elab eakas mees Fredrik, täielikus üksinduses – ainsateks kaaslasteks kass ja koer. Kunagi oli ta kirurg, kuid mingil põhjusel loobus oma karjäärist. Lisaks jättis ta nooruses maha oma kallima Harrieti, ilma tollele mingeid selgitusi jagamata. Ja siis otsib Harriet ta ühel hetkel jälle üles ning palub ühe olulise lubaduse täitmist…
“Itaalia kingad” ilmus Rootsis esmakordselt 2006. aasta sügisel ning Rootsi päevaleht Sydsvenskan ütles toona raamatu kohta järgmist: “Kui loete sel sügisel ainult ühe raamatu, siis olgu selleks „Itaalia kingad”. See jääb kauaks kestma, nagu hea käsitöö.”
Mina olen sellega nõus, see raamat jääb kahtlemata pikemaks meelde!
***
Ilmunud: Varrak, 2018
Tõlkija: Maarja Aaloe
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja