Alain Mabanckou on Kongos sündinud kirjanik, kes praegu elab Prantsusmaal. Oma loometeed alustas ta luuletajana, kuid laiema tuntuse kirjanikuna tõi talle just see romaan, mis on pälvinud ka mitmeid kirjandusauhindu.
Alguses võib olla natuke hirmutav see, et ei ole lauseid ja punkte, ainult komad. Aga see ei ole sugugi hirmus! Millised uskumatult võrratud tegelased, seigad ja eluolu … Väga äge lugemine!
Katkine Klaas on ametist tagandatud kunagine kooliõpetaja, kes nüüd armastab üle kõige punast veini. Ja nii tema päevad mööduvad, oma lemmikbaaris nimega Tuulest Viidud Krediit. Ühel päeval annab baari peremees Kangekaelne Tigu talle vihiku, kuhu Katkine Klaas hakaku kirjutama tema baarist ning selle klientidest. Ja no püha müristus, mis sellest välja tuleb! „Sünnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade tänapäeva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis“ – nii ütleb raamatu tagakaas ja nii just ongi. Ja see lausete puudumine ongi just täpselt see – pidevalt kerges (või suuremas) veinivines olev Katkine Klaas jutustamas sellest, kes ja mis on tema ümber.
See tegelaste plejaad, keda me kohtame! Pariisist naise võtnud Trükkal, vana prostituut Alice, Pampersi – tüüp, Kraanitar … Ühest küljest on raamat traagiline, teisest koomiline, kolmandast absurdne ja ikka nii edasi – külgi on palju.
Tõlkija on raamatule kirjutanud ka järelsõna, mis avab natuke nii Alain Mabanckoud kui ka käesolevat raamatut. Kui ma lugedes muudkui avastasin, et ohhoo, siin on justkui teksti sees ühe teise raamatu pealkiri ja siin kolmanda jne, siis saatesõnast saame teada, et neid raamatute pealkirju on teksti sisse peidetud mitusada.
Hea raamat, soovitan! Huvitav nii sisult kui vormilt!
***
Ilmunud: Kultuurileht, 2019
Tõlkinud: Ulla Kihva
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja