Neli noort inimest pidid veetma öö veskis, kuna nad olid matkates ära eksinud. Koduteed polnud neil õnnestunud leida, seega sai juhuslikult teele sattunud veskist nende peatuspaik. Keegi noortest ei olnud varem kuulnud, et sealkandis mõni veski oleks, ka hiljem vanemate ning sõprade käest uurides ei saanud nad targemaks. Seda kahtlasem kõik tundus – kuidas on võimalik, et kohalikud inimesed sellest midagi ei teadnud – asus see ju külale üsna lähedal.
Joonas leidis veskist pildialbumi, mida ta teiste eest esialgu varjas, kuid selle endaga koju kaasa võttis. Albumis olid pildid inimestest, kellest keegi Joonasele tuttav ei tundunud, välja arvatud ühel pildil olev neiu. Tema õde Kirke hakkas pärast veskis ööbimist salapäraseid tekste kirjutama, ise tegevust teadvustamata. Tüdruk peab seda esialgu väsimusest tingitud arusaamatuseks, kuid kui see korduma hakkab, mõistab ta, et midagi on temas muutunud.
Joonas, tema tüdruksõber Elina, Elina sugulane Gustav ning Kirke hakkavad uurima, milles asi. Kas tõesti on veskis ööbimine neid mõjutanud? Kirke meenutab veskis veedetud ööd ning teda jääb häirima Gustavi käitumine. Noormees oli alles hiljuti sinna elama tulnud, väidetavalt visati ta eelmisest koolist välja. Kõik tema olekus oli aga tõrkuv ning veider. Kirke imestas, miks noormees nendega üldse aega veedab, kui ta eriti isegi juttu ei aja. Kas Gustav on salapärase paigaga kuidagi seotud?
Noored peavad toime tulema imelike sündmuste, omavaheliste suhete, armukadeduse ning armastusega. Nende tavapärane teismelistele omane elu saab pea peale pööratud, kui tuleb hakata teispoolsusega suhtlema, informatsiooni koguma enda esivanemate kohta ning tegema kõik, mis võimalik, et needusega seotud tagajärgi ära hoida. Keegi peab surema, sest minevikus toime pandud ebaõiglus ei lase vaimudel rahulikult puhata.
***
Ilmunud: Varrak, 2016
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Mari-Liis Mägi
Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja