Pok on räppar, spoken word´i artist ja kirglik seljakotirändur. Käesolevasse raamatusse on ta kogunud oma reisimuljed aastaist 2016-2017, mil ta rändas kaheksas Kagu-Aasia riigis.
Esiteks, tehkem vahet turistil ja ränduril! „Liikide erinevuse kirjeldus: turist on lühipuhkusel inimene ja soovib vaatamata rahvahordidele läbi käia kõik vaatamisväärsused. Tunned nad ära üldjuhul veidi närvilise ja nõudliku käitumismaneeri järgi, sageli eeldavad nad, et saavad kõikjal hakkama oma emakeeles. Ränduri tunned ära pesemata riiete odööri ja tagasihoidliku ülalpidamise järgi. Rändur teeb nädalapäevadel vahet vaid lemmikbaaride happy hour´de põhjal ja sageli ei oska ta vastata küsimusele, kui kaua ta parasjagu kuskil viibinud on või kuhu ta järgmisena suundub.“ (lk 29-30).
Poki reis algab Taist. Reisi esimene sihtkoht on selline, kus Pok on varemgi olnud – see on kindlasti nii tore, vaadata, mis ja kes on samaks jäänud, mis on muutunud. Edasi liigutakse avastama Tai teisi paiku, sest Tai on koht, kus avastada palju ja mis ühes otsas võib olla teisest otsast hoopiski erinev. Seekord suunduvad Pok ja tema kaasrändur Mü Koh Changile.
Taist suunutakse Myanmari (Birmasse). Myanmaris on inimestel näole määritud kollakasbeež mögin – thanaka, mis kaitseb nahka päikese eest ja on nahale kasulik. Meestelt eeldatakse, et nad läbivad noorukieas munga-perioodi. Tumelillades rüüdes mungad ja heleroosades rüüdes nunnad on sealses tänavapildis tavaline. Nagu seda on ka beetli punased süljelärakad …
Järgneb Laos, kus Pok leiab inimesed olema varasemalt tutvutud Tai ja Birma inimestega võrreldes oluliselt mornimad. Mäed, metsikud džunglid … Muuseas, kas teate, kuidas pererahvas tunneb ära, millised on just tema kanad, haned, vesipühvlid või sead, kes küla vahel vabalt ringi jalutavad? Aga ikka selle järgi, kui loom just tema majapidamises söömas käib.
Malaisias tunduvad Poki kirjelduse järgi ülimugavad linnadevahelised bussid olevat, kuigi – nendes sõitmine võib kujuneda vägagi ebameeldivaks – nimelt panevad bussijuhid endale paksud joped selga ja reguleerivad kliimaseadme nii madalaks, et tavapärases T-särgis jää või kopsupõletikku!
Filipiinid – „Riik, mis asub küll Aasias ja kus on Aasia hinnad, kuid vaib on rohkem lõuna-ameerikalik.“ Ootused on kõrged! Pok ja Mü külastavad loomulikult Filipiinidel ka randa, mis on TripAdvisori number üks maailmas (2016) – White Sand Beach Boracay saarel. See osutub pettumuseks – megaturistlik ja ülerahvastatud. Eriliselt jääb rännukirjeldajale Filipiinidelt meelde Camiguini saar – maailma kõige tihedamini vulkaanidega asustatud ala hallikasmustade liivaribadega.
Indoneesias. Indoneesias on kummaline komme seoses aastavahetusega – nimelt on keelatud alanud aasta esimesel päeval kodust väljuda, seda selleks, et saare kohal lendavad kurjad vaimud arvaks, et saar on mahajäetud ning neil pole sealt midagi oodata-loota. Suurim mure Indoneesias – millisesse suurepärasesse randa küll alanud hommikul minna!
Borneo – tundub oma looduse ja rahvusparkidega võrratu elamus loodusesõbrale. Tohutu liigirikas paik! Borneos on ka üks vanimaid vihmametsasid, mil vanust pea 140 miljonit aastat. Juttu tuleb ka Semenggoh Wildlife Center´ist, mis on orangutanide rehabilitatsioonikeskus.
Ja lõpetuseks – Kambodža. Mõte sinna minna tuli Pokil ja Mül reisi jooksul. Viie aasta tagused reisimälestused sellest on nii unustamatud, et lihtsalt ei saanud teisiti kui minna.
Aasia-sõbrale (või rännuhuvilisele, aga miks mitte ka kõigile teistele) väga vahva lugemine. Saab lugeda kaunitest kohtadest, matkamisest, inimestest, söögist, ööbimisvõimalustest ja ööelust. No nii muuseas saab palju infot ka seente (ja muude mõnuainete) ja prostituutide kohta. Mõlemad on Aasias üsna kergesti hangitavad.
Väga armas oli see, et autor üritas paljudes sihtkohtades kohalikke veenda, kuidas nad oma tegevuse ja massiturismi õhutamisega kahjustavad nii nende imelist loodust kui ka oma kohalikku kultuuri.
Raamatu lõpus on mitmed QR-koodid videotele, mis selle rännu käigus tehtud (leitavad ka näiteks Poki Facebooki lehel).
***
Ilmunud: Varrak, 2018
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja