Jaroslav Hašek “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”

Kes meist poleks kuulnud väljendeid „Ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi” või „Jeesus Maria! karjatas eit”? Just käesolev satiiriline romaan on see, kust on pärit need kuulsad fraasid, mis on Eestis käibel olnud juba mitmeid põlvkondi. Võimalik, et nii tuntud teos ei vajaks enam tutvustust, aga kuna raamat kuulub allakirjutanu lemmikvaramu hulka, siis ei saanud ma seista vastu kiusatusele värskendada lugeja mälu ja tutvustada uutele lugejatele seda suurepärast raamatut.

Raamatu sündmustik hargneb peategelase Švejki juhtumiste rütmis esimese maailmasõja eel ja selle kestel Euroopas. Teose peategelane on just saanud mobiliseerimiskäsu ja selle ellu viimiseks hakkab tegutsema ning satub pidevalt kummalistesse ja koomilistesse situatsioonidesse, mida saadavad raamatus erinevad vägagi värvikad tegelased. Mõnes mõttes võib seda lugu pidada ka Jaroslav Hašeki enda kogetu kirjelduseks, kuna Hašek ise mobiliseeriti esimese maailmasõja hakul Austria-Ungari armeesse ja sealt jooksis ta hiljem üle Vene vägede poole üle jne. Soovitan ka kirjaniku värvika elulooga tutvuda.

Švejki on raamatus kujutatud idioodina ja esialgu see võibki nii tunduda. Aga ajapikku hakkab ridade vahelt kumama väga kalkuleeriv ja kaalutletud tegelane, kes laseb ennast paista lollikesena, kuna absurdsetest olukordadest pääseb tihti välja just sedasi kõige paremini. Švejki näiliselt väga ei häiri, kelleks teda peetakse – ta teab ise kes ta on ja liigub vankumatus meelekindluses oma eesmärgi poole. Muide, kas kirjanik seda nii ise küll mõtles aga Švejki tegelaskujus võib selgelt ära tunda zenilikke ja taoismile väga omaseid jooni.

Raamatut üldjuhul kategoriseeritakse kui huumoriteost, mida see ka kahtlemata on – Jaroslav Hašekil oligi selline käekiri. Ta kirjutas tõsistest asjadest temale väga omaselt humoorikas ja mõnusas mahlases ja kohati lausa groteskses stiilis, kuigi antud teos ja tema teised kirjatükid räägivad tõsistest asjadest. Ta ilmselt sai aru, et tõsistest asjadest saab kõige paremini just läbi huumoriprisma kirjutada. Vaatamata sellele, et raamatu kirjutamisest on pea sajand möödas, on teos tänapäevagi valguses väga kõnekas ja aktuaalne. Vaat et veelgi aktuaalsemaks muutunud, kui see omal ajal oli, kuna tänapäeva lugejal on omamoodi luksus teost ka ajaloo perspektiivist lähtudes lugeda.

Ma võrdleksin Jaroslav Hašeki teost “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” Franz Kafka romaaniga „Protsess”. Kuigi mõlemad teosed on kirjutatud hoopis erinevas žanris ning stiilis, siis mõlemas teoses kistakse peategelane mingisse suurde absurdesesse olukorda, kus peategelane püüab ellu jääda.

Soovitan lugeda seda raamatut kui just mitte igal aastal uuesti, siis iga paari aasta tagant – kuna vanuse ja silmaringi laienemisega avab see teos ennast meile hoopis taas uuest tahust. Lisaks on tegemist seda tüüpi raamatuga, mida võib alati aeg-ajal suvalise koha pealt lahti teha ja see pakub alati midagi ilma, et tervet raamatu peaks kindlasti läbi lugema.

Head lugemist!

1928. aastal ilmus raamat eesti keeles Bernhard Linde kaudtõlkes saksa keelest, mis kandis pealkirja “Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel”. Tuntuse ja populaarsuse saavutas Švejk Eestis aga 1960. aastal ilmunud Lembit Remmelgase tõlkega, millest on hiljem ilmunud ka mitmeid kordustrükke.

***

Tõlkinud: Lembit Remmelgas

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER          2003    2006    2007

Riho Kiiber
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga